Elanud peremees ja perenaine lasteta. Kui perenaine näinud naabri lapsi mängimas, siis öelnud mehele: "Oleks mul ka laps, kas niigi suur kui mehe pöial!" Siis sündind talle laps, keda ema väga heasti söötnud, siiski pole ta suuremaks kasvanud kui mehe pöial. Tal olnud hea vali hääl ja tark mõistus.
Kord olnud ta isaga metsas, isal olnud puud raiutud ja öelnud: "Kes tooks kottu hobuse, et puud koju viiks?"
Poeg läinud kohe koju hoost tooma. Ema rakendand hobuse vankri ette, öeldes pojale: "Kuidas sina saad hoost juhtida, sina ei saa ju ohje kätte võtta?"
Poeg läind hobuse kõrva sisse ja laulnud seal, ise hoost juhtides, kuni metsa isa juure saanud.
Sinna tulnud kolm meest, neile meeldinud pöialpoiss ja tahtnud isalt teda osta. Isa pole sellega nõus olnud. Poeg roninud isa kuue hõlma mööda üles isa kõrva juure ja sosistand isale, et müügu aga ta ära, saab raha, küll ta ise ikka tagasi tuleb.
Oli meestega kaup koos, öelnud üks: "Ma pistan ta põue."
Poiss vastu: "Põues palav." Teine mees lubanud ta tasku panna, poiss jälle: "Taskus pime, võtke mind kübara ääre peale."
Siis võtnud kolmas ta kübara ääre peale ja läinud edasi. Saand juba kauem käidud, tahtnud pöialpoiss maha asjatoimetusele. Kui mees ta maha tulla lasknud, pugenud kohe rotiauku, meestel pole teha midagi.
Pöialpoiss läinud rotiauku mööda saksakambri. Öösel tulnud vargad, pöialpoiss hüüdnud appi. Läind tüdruk vaatama, ei näe kedagi. Kutsub ka teisi, kes ka ei näe. Sealt sattunud pöialpoiss loomapõhkude sisse, kus lehm ta kõhtu söönd. Kui tüdruk läind lehmale süüa viima, kisendanud poiss lehma kõhus: "Ärge tooge enam moona, juba aitab küll!"
Tüdruk läind tuppa rääkima, pole teised uskunud, öelnud: "Oled lolliks läind, enne kuulsid appihüüdmist, et vargad on, nüüd jälle lehm räägib."
Peremees läind ise vaatama, poiss kisendab jälle samad sõnad. Tapetud lehm ära ja magu, kus pöialpoiss sees olnud, viidud metsa, kus hunt ta oma kõhtu söönd. Seal õpetand ta hunti: "Mine minu isa kambri, seal on palju toitu, saad kõhu heasti täis süüa."
Hunt teinudki nii, pugenud väiksest aknast sisse ja söönd kõhu tublisti täis, läind siis nii jämedaks, et ei ole enam mahtund välja pugeda. Tulnud poisi isa, tapnud hundi, ja pöialpoiss saanud isa rõõmuks vabaks. Siis võtnud hundinaha seljast ja teind sabanahast poisile kasuka.
Pöialpoiss öelnud enesest: "Küll olen palju vaeva näinud, olen olnud hiireaukus, saksakambris, lehmamaos, hundikõhus." Viimaks oli ta ära surnud.
ERA II 23, 669/70 Rapla, Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930).
AaTh 700 - ca 60 t. Levik ülemaaline. Kontamineerub harva.