KULDKASS

Mõisnikul oli kolm tütart. Ta läks isi kirikusse ja käskis, et tütred seniks söögi valmis teevad. Vanem tütar läks metsa kartuhvlid võtma. Kartuhvlivao vahel nägi ta ilusa kuldkassi.
"Oota, see kõlbab väga meie tubadesse mängima!" ütles tütar ja hakkas kassi taga ajama.
Kass jooksis kuni metsa äärde, seal sai ta nooreks saksaks ja hakkas tüdrukut enestele kutsuma, et tule ja tule, vaata, kui ilusad toad meil on.
Tüdruk vastas: "Ei ole aega, ma pean lõuneks kartuhvlid koju viima."
"Ega seal kaua aega ei läha, meie toad on väga ilusad."
Tüdruk uskus ka ja läks.
Käisid ja vaatasid kõik toad läbi. Ühe toa sisse nad aga ei läinud; sellel oli kuldkäevang, kuldvõti ja kuldvõtmeauk.
"Selle toa sisse ei tohi sa kunagi minna, see tuba on see kõige ilusam tuba. Kui sa aga sinna sisse lähad, pead sa surema. Nüüd lähan ma reisile ja katsu, et söök mulle seniks valmis on, kui ma tagasi tulen."
Ta läks ära ja käänis maja ukse lukku.
Tüdrukul tuli suur himu seda kõige ilusamat tuba ka läbi vaadata. Käänis siis kuldvõtmega ukse lahti: keset tuba oli pakk, paku sees suur vene kirves; ühes nurgas oli inimese peaderiit, teises nurgas kehaderiit ja kolmandas veretõrs. Tüdruku käest kukkus kuldvõti maha ja sai verega. Küll ta puhastas teda, aga mitte enam haljaks ei läinud.
Saks tuli koju.
"Miks sa mu sõna ei kuuland!" käratas ta. "Miks sa läksid kõige ilusamasse tuppa?"
Tüdruk salgas ära.
"Näita võti siia!"
Ta sai võtme ja käratas: "Tule kohtu ette!" tõmbas tüdruku kinni, viis, pani paku peale ja lõi vene kirvega pea otsast ära.
Teine tütar läks metsast kartuhvlit tooma. Kartuhvlivaos jooksis jälle kuldkass.
"See oleks õige ilus oleva, kui ta meie toas mängiks!" sõnas tüdruk ja tahtis kassi kinni püüda. Kass jooksis ees, tüdruk taga; korraga sai kassist noor saks ja nakas¹ tüdrukut enestele kutsuma, et tule ja tule, tule ja vaata ometi, kui ilusad toad meil on.
"Ei ole aega; ma pean lõuneks kartuhvlit koju viima."
"Ega see kaugel ei ole; seal ei läha palju aega, tule ja vaata."
Tüdruk läks ka viimaks.
Vaatasid kõik toad läbi. Küll olid kõik toad ilusad. Tulid viimaks kuldvõtmega toa juurde.
Saks ütles: "See on kõige ilusam tuba, aga selle sisse ei tohi sa kunagi minna. Mina lähan nüüd kodust ära, katsu, et mulle seni söök valmis on, kui ma tagasi tulen."
Tüdruk tahtis seda kõige ilusamat tuba ka ära näha: tegi ukse lahti ja nägi ühes nurgas inimese peaderiida, teises kehaderiida, kolmandamas [oli] veretõrs; keset tuba oli pakk ja suur vene kirves paku sees. Tüdrukul kukkus võti käest maha ja sai verega, küll ta puhastas seda, aga mitte puhtaks ei saanud.
Saks tuli koju.
"Miks sa mu sõna ei kuulnud!" käratas ta. "Miks sa läksid kõige ilusamasse tuppa?"
Tüdruk salgas ära.
"Näita võti siia!"
Tüdruk andis võtme ja saks käratas: "Tule kohtu ette!" Tõmbas tüdruku kinni, viis, pani paku peale ja lõi pea otsast ära.
Kolmas tütar läks metsast kartuhvlit tooma, temal juhtus kõik nõndasama, kuni saks ütles: "Mina lähan nüüd reisi peale. Katsu, et mul seni söök valmis on, kui ma tagasi tulen. Aga hoia sa, et sa kõige ilusamasse tuppa ei läha!"
Tüdruk tegi söögi valmis ja pani laua peale, siis käänis kuldvõtmega ukse lahti ja pistis võtme tasku. Toas nägi ta, et tema kaks õde olid ära tapetud. Ta läks välja, võttis võtme taskust ja käänis ukse lukku.
Saks tuli koju, leidis söögi laua pealt ja tal oli hea meel.
"Kas sa kõige ilusamas toas ei käinud?" küsis ta.
"Ei," vastas tüdruk.
"Näita võti siia!"
Võti oli puhas. Saksal oli veel parem meel. Söögi aeg küsis tüdruk kavalasti: "Kuida on kõige kergem inimest ära tappa?"
"Mis seal siis on! Pea paku peale ja vene kirvega otsast ära."
Tüdruk küsinud jällegi kavalasti: "Jah, ära tappa on küll kerge, aga ega elusse enam ei saa."
"Elusse veel kergem: pea kaela otsa ja kolm tilka elust verd nimetsesõrmest vahele, on elus."
Pärast sööki ütles saks: "Nüüd heidan ma magama, seni pane sa see kott raha täis, ma viin selle su isale palgaks, et sa heasti mind teenisid."
Saks heitis magama. Tüdruk läks kõige ilusamasse kambrisse, ajas seal omad õed ellu ja saatis minema; pärast tegi õlgest inimese, pani ahju äärde istuma ja pani vardad kätte. Siis tükkis isi raha asemel kotti.
Saks tuli maast üles, tõmbas koti selga ja ütles õlest inimesele: "Et mul seniks söök valmis on, kui ma tagasi tulen."
Viis koti ja tüdruku isi koju.
Kui ta tagasi tuli, leidis ta õlest inimese alles ahju äärest istumast.
"Ah kas sa ei taha mu sõna kuulda! Tule kohtu ette!"
Tõmbas õlekoo kaenlasse, viis kõige ilusamasse kambrisse ja lõi tüki otsast ära, nii et õled lendasid.