TRUUDUSETU ÕDE

Pimes metsas elas üks ema oma poja ning tütrega. Kudas nad sõnna elama olid soand, sõda'p¹ tea mette. Ea küll. Nad elasid seal, aga äkist tuli surm ning võttis laste ema ää. Lapsed jähid nüid vaesekslapseks ja äi es tea ullu-targemad mette, kus nad pidid minema või mis nad pidid tegema. Nad ulkusid metsa mööda ning leidsid viimaks ühö elumaa2. Nad läksid sõnna elu3 sisse. Seal oli üks vana all mees elamas. Mis mees see oli, sõda'p tea jälle mette. Ta võttis lapsed oma juure elama ning ta juures kasusid poiss ja tüdruk suurteks inimesteks.
Ühökorra jähi vanamees aigeks. Ta tundis omal surma ligi olad4, sõllepärast kutsus ta poisi ja tüdruku oma oete5 ede. Mõlematele andis ta ühö valge rätiku. Nee rätikud olid nuuti seotud. Ta ütles: "Ärge neid rätikuid ilmalgid lahti kiskuge mette! Jäägu nad nõnda teite surmani, siis-u6 teite elu õnnelik. Kumps omal lahti kisub, see äid päivi sii moa peal ep nää mette."
Ta suri ää ning poiss ja tüdruk matsid ta maha. Nüid jähid nad kahekesta sõlle elu sisse elama. Poiss keis jähi7 peal lindusi ja loomi laskmas, aga tüdruk oli kodu. Tüdruk mõtles sageli: "Äi tea, mis ikka siis rätiku sihes peaks olema? Äga see ometi äda'p teeks mette, kui ma ta lahti peastaksi."
Ja ühö pääva peastis ta oma rätiku lahti. Ta ede sündis üks väga kena valgete riietega poiss. See oli vana kurivaim ise. Ta akkas tüdrukule oort8 nõu andma, et ta oma venna ää tapaks. Tüdruk es sünni9 ta nõuse mette. Kurivaim ütles jälle: "Sool põlegid taris10 täda ää tappa. Küll me tale augu otsime. Sa tee ennast aigeks ning ütle siis vennale, et ükskid muu asi sind terveks ep tee mette kut11 undi piim. Ta lähäb siis undi kääst piima tooma ning unt murrab ta ää."
Õhta tuli vend jähi pealt koose12. Seal alises sõsar taale, et ta rõhveks13 aige olle, ning üksi undi piim võie14 ta veel terveks teha. Poiss oli sõsare aiguse pärast väga kurb; oleks sõsar ää surnd, kus ta oleks siis üksi läind.
Teise omingu läks ta undi kääst piima soama. Peagid nägi ta ühö emase undi ja tahtis ta maha laska. Aga unt üidis eemalt: "Ää lask mette! Tule ja lüpsa piima nii pailu, kut sa tahad." Poiss läks undi juure ja lüpsis ta ää. Siis akkas ta piimaga koo15 poole minema ning unt tuli koa ta järge.
Kurivaim nägi poisi tulad16 ja ütles: "Unt põle tale midagid teind mette. Ta tuleb nägu17 koer poisi järge." Suure rutuga pettis ta ennast ahu taha ää. Poiss andis piima tüdruku käde. Unt tundis kurjavaimu aisu ning akkas nurki kauda nuuskima. Aga äi ta's leva18 kurjavaimu üles mette.
Asi oli ull. Unt es tee poisile midagid mette, mis nüid teha? Kurivaim ja tüdruk pidasid isekeskes nõu, et taris poiss soata karu kääst piima tooma, ju karu ta ikka ää murrab. Tüdruk alises jälle vennale, et undi piim põlle19 taale mõond20 mette, karu piim võie ta üksi terveks teha. Poiss läks ka teise omingu karu piima tooma. Ta nägi emase karu ning tahtis ta maha laska. Aga karu üidis: "Ää lask mette! Tule lüpsa piima nii pailu, kut sa tahad." Poiss lüpsis karu ää ning karu tuli tale koa järge.
Kurivaim nägi poisi karuga tulad ning ütles: "Äi ep aita midagid. Karu põle tale koa midagid teind mette."
Nüid pidasid nad tüdrukuga sõda21 nõu, taris poiss soata lõukoera kääst piima tooma. Tüdruk reakis ka vennale, et karu piim ep aidate koa mette, üksi lõukoera piim võie täda veel aidata.
Poiss läks teise omingu lõukoera kääst piima tooma. Ta juhtus emase lõukoera nägema ning tahtis ta maha laska. Aga lõukoer üidis: "Ää lask mette! Tule ja lüpsa piima nii pailu, kut sa tahad." Poiss lüpsis lõukoera ää ning lõukoer tuli tale koa järge. Kurivaim ähkis ja puhkus viha pärast, et unt, karu ja lõukoer poisile midagid es tee mette. Nii nad olid veel kolmekesta ägal pool poisi juures ning joosid ta järge nägu koerad; sõllepärast es või poisile midagid teha koa änam mette.
Kurivaim ja tüdruk pidasid nüid uut nõu, kudas poissi ukka võiks soata. Sõlle metsa sõrvas oli üks järi22 ja sõs järves oli üks irmus suur uss. See's lase ühtegid inge änam eluga sõlle järve earest ää mette, kõik õgis ta nahka. Nad tahtsid poissi sõst järvest vett tooma soata. Ju uss ta ikka ää murrab, mõtlesid nad. Poiss teadis küll, mõhike23 matakas järves oli. Aga tüdruk ütles, et muidu ta pidada surema, kui ta'p soa sõlle järve vett mette; see võie täda üksi veel aidata.
Mis sa teed, poiss läks. Kui poiss järve eare läks, tahtis uss ta ää murda. Aga unt, karu ja lõukoer tulid poisile abi24. Ussi ja poisi koerde vahel tõusis kange võitlemine. Uss oli kange, koerad olid koa kanged. Ometi sai poiss kahe vahelt ruusiga vett sahvata ning pani oort kohe kodu24a leikama. Koerad jätsid ussi koa rahule ning tulid poisi järge.
Poiss oli jälle eluga peasnd ning kurivaim kõrbes viha pärast. Mis nüid nõuks? Ükskid asi's tee poisile midagid mette sõllepärast, et ta rätik alles kinni oli. Kurivaim tahtis sõllepärast ise poissi ää murda. Aga koerad - äga sõhiksed25 mursakid nalja'p mõista mette. Nad olid ägal pool poisi juures. Kudas nõndega toime soaks? Taris nad poisi juurest eemale toimeta.
Peagid leidsid kurivaim ja tüdruk sõks26 koa nõu. Kaheteistme versta taga oli seal üks veski. Sõlle veski peal elasid koa kurjadvaimud. Taris poiss sealt jahu tooma soata. Aga sõlle veskil oli kaksteisend27 raudväravad ühöteise järge. Kui kedagid sõnna veski peale tahtis minna, siis läksid väravad iseenesest lahti ja olid niikauva laial lahti, kut välja tuldi. Aga niipea kut väljatuleja ühöst raudväravast läbi tuli, lõi see ennast lõmmdi iseenesest jälle kinni, ja nõnda lõid kõik väravad kordamööda ennast kinni. Nõnde väravate taha pidid siis koerad jääma.
Ea küll. Tüdruk soatis ka poisi jahu tooma, muidugid teada aiguse vasta. Poiss pidi minema, sõst oleks sõsar ää surnd, kus ta oleks siis üksi metsa jäänd. Poisi asi läks ästi küll. Ta sai veskilt jahu, aga kui ta välja tuli, lõid ennast väravad üksteise järge kinni ja koerad jähid kaheteistme raudvärava taha jälle. Poiss es tea sõst midagid arvata ning tuli koose. Aga seal kargas talle kurivaim rindu kinni ja ütles: "Põle sul nüid änam aega mette, muudkut pead surema!"
Poiss akkas vasta paluma, et tal veel natuke aega elada antaks. "Olga ometi veel nii pailu aega, et ma oma ihu soaksi saunas puhtaks pesta," ütles ta kurjavaimule. Kurivaim sündis28 sõllega.
Poiss akkas sauna ahju kütma. Varsi oli ka sauna ahi pala. Aga kurivaim es läbe koa oodata mette. Ta tuli saunavaa29 ukse peale ja üidis: "Ju nüid küll soab! Astu aga latsi!"
Poiss ütles, et pihu30 aega veel ää minne. Kurivaim läks siis tagatsi. Seal tuli üks vares tulise aoga lendes, istus sauna akna ede tamme roa31 peale ning ütles poisile: "Katsu veel nii pailu aega viita, kut sa aga võid. Koerad tulad varsi, kuied32 väravad-u juba maha lõhutud." Poiss eitis ka leili, nõnda mis kerise kivid ulusid ja roasis vihelda, et nahk tuline selgas. Põrmu aa pärast tuli kurivaim jälle ning tahtis poissi ää murda. Parasast33 jõudsid koa koerad sõnna, keeled lõuvast väljas. Oh sa valu! Nägu tuhk ja tolm, nägu ehmetustakas34 ja takutort keis kurivaim nõnde kää. Muud es jää tast üle mette kut pihu vett ja üksainuke ammas...
Poiss sai nüid juba aru, et sõsar koa kurjavaimu nõus oli olnd, et täda siis üksinõuva35 ukka soata. Sõllepärast tahtis ta ulgaks aaks kodunt ää minna. Et pärast teada soaks, kumba tüdruk änam oli taga nutnd, kas täda või kurjavaimu, veeretas ta kaks tanni36 sauna; ühö oma, teise kurjavaimu nime peale. Tannidele pani ta sõlle tõotise juure, et kumba tüdruk änam taga nutnd oli, sõlle tann olga vett täis. Ise läks ta nüid külasid mööda ulkuma. Ta oli karu tantsima, lõukoera üppama ja undi sitsima õpetand. Kus inimesi nägemas oli, seal lasi ta koerad noovistükka37 teha ning sõlle eest sai ta raha ja leiba.
Ta läks viimaks sõlle riigi kunninga linna. Kunningal oli üksainuke tüdar. See oli ikka nii tões, et ükskid es soa täda naerma teha mette. Sõllepärast oli kunningas tõotand, et kes ta tütre naerma soab teha, see soab ta omale naiseks ja pealekauba veel poole kunningriiki. Poissa oli esimese jooni38 nägu murdu kogu39 joosnd. Ägaüks oli koa oma vigurid teind, aga ükskid es ole kunningatüdart naerma soand teha mette. Poiss läks nüid koa kunninga lossi ede, ilma et ta sõst oleks midagid teand, ning lasi koerad seal rahva ees noovistükka teha. Rahvas imetles väga, et sõhiksed loomad nõnda käsku kuulvad, mõhikstega ilmalgid õudu40 põle mette. Kunningatüdar tuli koa akna peale oatama41 ning - võtab ta see-teine - ta naeris suure ealega koerde noovistükkide üle. Oort tariti-ka42 poiss kinni ning ööti43: "Tule aga kunninga ede! Sa tegid kunningatütre naerma - soad ta omale..."
Ea küll. Poisi ning kunningatütre pulmad peeti ää ja poiss sai poole kunningriiki valitseda.
Ühökorra tuli mehel oma emandaga jutuks, et ta sõsar metsas elade. Emand ütles: "Miks sa siis oma sõsare metsas pead, kui sa ise poole kunningriigi üle valitsed. Taal-u sii ruumi ju küll. Lähme toome ta metsast ää."
Mees seisis küll esite vasta, aga pidi viimaks teisepoolele järge andma. Nad istusid tõlda ning läksid kihutes tüdrukud ää tooma.
Soand nad küll metsa mööda ümber sõitnd, leidsid nad viimaks sõlle kuha üles, kus tüdruk elas. Mehe esimene mure oli sauna oatama minna. Mis ta nägi? Ta tõrrel olid vitsad puhas pealt ää varisend, kurjavaimu tõrs oli sõlle eest veega riiki44 täis. Mees vihastas ja tahtis nõndasamma tagatsi sõita. Aga emand meelitas nii kauva, kut ta järge andis ja sõsare seltsi võttis. Teel minnes istus sõsar kutsri kõrvas puki peal. Seal akkas emand jälle ütlema: "Eks tulga ta meite juure tõlda, siia mahub ta ju küll. See oleks ju undrehti45 olad, kui sa oma sõsare kutsri kõrvas pead."
Mees seisis küll jälle vasta, aga pidi viimaks emandale järge andma. Tüdruk kutsuti tõlda ning ta istus oma venna kõrva maha. Seal pistis ta kurjavaimu amba salaja venna kõrvaauku; sõlle amba oli ta sauna eest üles võtnd. Oort jähi vend aigeks ja suri sealsammas teel ää.
Kunningatüdar oli oma mehe surma pärast väga kurb. Ta lasi mehele raudkerstu teha ning ta siis sõlle kerstuga kunninga lossi ede suure pitka samba otsa panna. Siis ta võis kerstu alatasa oma aknast näha. Ning ta oli-ka ühte jooni46 akna peal ning nuttis ikka. Unt, lõukoer ja karu's taha koa oma peremehest ää lahkuda mette. Nad olid ühtejooni samba all ning kiunusid ja vingusid, et ale kuulata.
Ühökorra sõitis üks võeras saks kunninga linnast läbi. Ta obused nägid koeri samba all, kohkusid irmus kangest ja läksid kargama. Umbrantsi47 kargasid nad kunninga lossi ümber ning seal jähi äkist ratta48 ige49 nukk samba taha. Obused joosid ürinal edetsi, sammas kõikus ning kerst tuli kolinal ülalt maha. Kerstu koan puhkes pealt ää ning mees tõusis kerstus istu. Kurjavaimu ammas oli tal kukkumise aega kõrvast ää põrund.
Kõikide rõõm oli mehe elusetõusmise pärast suur. Üksi ta sõsar oli mossus. Mees teadis juba, et kõik kiusatused ta läbi tulnd olid. Sõllepärast soatis ta sõsare kus sõda-teist.
Pärast äiatoadi surma sai ta terve kunningriigi oma käde ning oli ägapidi üks vahu50 poiss.