KOTI-TOOMAS

Üks vana sulane oli üht peremeest kolmkümmend aastat teeninud, võttis ennast ametist lahti, arvas selle palgaga küll võima elada. Selle kolmekümne aasta palk oli taal kõik alles saamata. Aga ahne peremees ei annud taale enam kui kolm kopikat. See oli sulasel küll raske, aga ta ei nurisenud aga hakanud kohtus käima, võttis selle pisikese palga rahulikult vastu ja läks reisima.
Tee peal tulid taale kolm santi vastu ja palusid raha. Mees võttis kolm kopikat taskust, andis santidele ja ütles: "Enam mul raha ei ole kui see, mis ma ära jagasin. See oli mu kolmekümne aasta palk."
Sandid panid tema heldust väga imeks ja ütlesid: "Meie ei ole veel nii heldet meest leidnud, kui sina oled. Sellepärast kingime sulle kolm asja: ühe koti, kuhu see loom ehk inimene sisse jookseb, mis sa mõtled, ja ühe pilli, miska¹ ilusasti mängida võib, mille järel kõik peavad tantsima. Ja ühe sule, mis sa kübara ääre pead pistma, kui sa linnu kombel lennata tahad."
Mees võttis need kingitused rõõmuga vastu ja läks jälle edasi. Kui ta Kurjasünnituse mõisast pidi mööda minema, võeti teda kinni, et ta senna piiri peale läks, ja öeldi: "Kui sa kolm asja täidad, siis saad lahti, kui mitte, siis saad kolmeks aastaks vangiroodu. Esite võtad ühe varga kinni, kes hulga vangisid on ära varastanud. Teiseks pead mängima, et meie härra tantsima hakkab. Kolmandaks tood kõrge torni otsast kuldnupu maha."
Siis pandi mees senna kambri kinni, kust vangid olid ära varastud. Kesköö ajal tuli varas ja ütles: "Kakskümmend üheksa vangi olen juba siit ära viinud ja see on nüüd kolmaskümnes. Tõuse ruttu siit üles ja tule mu järel."
Sulane ütles: "Mis rutt sul sellega nõnda on?" Ta võttis oma pilli, hakkas mängima. Pillihäält kuuldes hakkas vangivaras vastu tahtmist tantsima, kuni ta üsna väsind oli. Siis tegi sulane oma koti suu lahti ja ütles: "See on minu kott!"
Silmapilk jooksnud kurat kotti ja mees pannud jälle koti suu kinni ja heitnud magama. Kui hommikul inimesed vaatama tulid, olled2 kõigil hea meel, et varas oli kätte saadud.
Sulane viis koti päeval sepikotta, kus teda kolm päeva kahe haamriga taoti. Siis tõi ta koti sepikojast välja mõisa hoovi peale ja raputas teda kõige rahva nähes kotist välja. Üks soov oli täidetud, teised kaks oli veel täita.
Sellejärel võttis ta oma pilli ja hakkas seda mängima. Niipea kui ta pillihäält laskis kuulda, hakkas kohe härra ja teised inimesed tantsima, nii et nad üsna higised olid. Viimaks jättis ta pillimängimise seisma, pani valge sule mütsi ääre külge ja lendas linnu kombel üles torni otsa ja tõi sealt varda otsast kuldnupu maha. Pärast käis ta veel mitmed maad läbi ja tegi oma imeväärt tegusid.
Viimaks tüdind ta maapealsest elust üsna ära ja tahtis põrgu elama minna. Kui aga vanatont teda näinud tulema, karjund ta juba eemalt ja öeld oma poistele: "Pange väravad kinni, ärge laske teda mitte sisse! Seesama ongi see kuulus Koti-Toomas, kellest ma teile olen rääkinud."
Mees saand nende kartusest aru, pand valge sule jälle mütsi ääre ja lindand taeva värava ette, kus ta oma pilli mängima hakkas. Seda kuuldes old neil hea meel, võtnud väravad lahti ja lasksid teda sisse.