USS-KUNINGATÜTAR

Ühel kuningal oli kolm poega. Oma kuningriigi lubas ta sellele pojale peale oma surma pärandada jätta, kes temale kõige valgema särgi toob. Selle otsimiseks andis ta ühe aasta aega.
Kaks esimest vanemat venda olid oma noorema peale vihased, sest et isa teda kõige enam armastas, ja sellepärast pidasid nemad teda lolliks, peksid ja ei sallinud teda kunagi eneste seltsis.
Tuli aeg, kuna¹ kõik kolm üheks aastaks välja pidid minema. Igaüks läks ise rada. Kõige noorem vend aga, kes teistest väetim ja kõige vähem lootust troonipärimises leidis, juhtus ühte metsa ja hakkas kibedasti nutma. Kuna ta niiviisi ühe mätta peal istus ja juurdevõetud leivakotist sööma hakkas, näeb ta ühte suurt rotiauku, millest pisukene valgus välja paistis. Ligemalt järele vaadates ja auku kätega suuremaks kaapides nägi ta, et all maa sees suur uhke talu oli.
Viimaks, kui auk juba küllalt suureks tehtud oli, läks ta alla ülitoredasse lossi. Seal nägi ta ringi käies ühe kuldlaua peal hirmsa suure mao. Hirmust puudutatud, püüab ta eemale põgeneda, aga asjata! Kuri loom hakkas teda taga ajama. Kui ta nägi, et päästmist enam loota ei olnud, langes ta eluka ette põlvili ja hakkas haledasti armu paluma. Madu, nooremehe palvet kuulda võttes, küsis, mis teda siia juhtind. Nüüd rääkis noorem vend temale kõik oma loo ära ja lisas juurde, kust tema ühte niisugust särki pidada võtma, kuna teised vennad selle otsimiseks vägevamad ja nõukamad olla.
"Kui sa mind kolm päeva truisti teenida tahad, siis pead sa minu käest ühe niisuguse särgi saama," ütles madu. "Sa pead mind kolm korda päevas pesema."
Noorel mehel tegi see üleskutse küll jälkust, aga mis pidi ta muud tegema, et seda nõutavat särki saada. Kui ta oma tööga valmis oli ja nimetatud lossis igal kolmel päeval kolm korda madu pesenud, siis andis viimane temale ühe hõbedase karbikese, mida ta teda enne lahti ei käskinud võtta kui metsas, kus ta mätta otsas nutnud oli. Kuninglik teenija võttis tänades pakutava karbikese vastu ja tegi tema käsu järele. Aga kudas ehmatas ta ära, kui ta metsahämarikus hõbekarbikese lahti tegi? Terve mets valgendas särgist, mis tema ees eemalt välja laotas.
Rõõmust värisedes astus ta oma isa trooni ette ja andis oma särgi ära. Sedasama tegid ka tema vennad, kes selsamal päeval kodu olid tulnud, aga mis olid nende särgid noorema venna oma kõrval? Seda enam hakkasid nad nüüd viimast peksma, nii et väetikesel päris häda käes oli.
Nüüd andis kuningas oma poegadele ühe teise ülesande. Nad pidada veel teise aasta ära olema ja selle lõpul igaüks ühe leiva tooma, mis nii peenike ja maitsev on, et kõige parema tooja kuningriigi endale saab.
Pojad läksid nagu ennegi välja. Kõige nooremal vennal oli juba tee teada, kuhu ta läks. Varsti ilmus ta ka oma nõuotsimisega mao ees ja täädustas sellele oma isa soovi. Elukas ütles temale: "Pese mind kuus päeva, igal päeval kuus korda, siis muretsen ma sinule nõutava leiva."
Noormees täitis tema käsku. Aasta pärast ilmus ta oma vendadega isa ees ja andis oma leiva ära, mis teiste omadest muidugi parem oli.
Kolmas ülesanne oli kõige ilusama naise kodutoomine. Jällegi ilmus noorem vend maa-aluses lossis ja andis madule oma palvet teada. Viimane lausus: "Pese mind kaksteistkümme päeva igal päeval kaksteistkümmend korda, siis küta ahi seitse korda palavamaks, kui ta muidu köetud saab, võta mind magamise pealt sülle, viska ahju ja pane uks eest kõvasti kinni. Kui mina ka ahjus karjun ja sind surmaga ähvardan, aga ära sa mitte ust lahti tee, muidu, kui ma pääsen, võtan ma su elu."
Noormees tegi nagu kästud, küttis ahju seitse korda palavaks ja viskas mao magamise pealt kinni võttes sisse. Küll kisendas madu hirmsasti ja ähvardas noormeest ära neelda, aga asjata, ahju uks jäi kinni.
Teisel päeval, kui kisa ahjus vaikinud oli, tegi noormees ukse eest lahti. Aga mis ta näeb? Seest tuleb imeilus neiu vastu ja langeb temale kaela ümber, kuna ta räägib: "Sina oled mind nõidusest päästnud. Juba kaksteistkümmend aastat olen mina siin maa-aluses lossis vangis, kus vanapagan mind selle eest maoks muutis, et ma mitte tema naiseks ei hakanud. Praegu on ta kodust ära, minutaolisi siia võrku toomas. Nüüd aga katsume, et meie minema saame, muidu võib ta enne kodu tulla."
Varsti oli kõige noorem vend oma ilusa mõrsjaga isa ees, niisama ka teised vennad omadega. Esimene sai kuningriigi pärimise õiguse omale, sest et tal kõige ilusam naine oli ja pealegi kuningatütar, keda vanapagan ühel tormilisel ööl ära varastanud, teda maa-alusesse lossi viinud ja seal maoks muutnud.