KUIDAS AIMU ANDRES KUNINGATÜTRED PÕRGUST VÄLJA TÕI

Aimu Andres teenind taluperemeest. Oasta palgaks soand ta pool kopika raha ja kann õlut. Old üks oasta teenitud, võtt ta palga välja. Õlle joond ää, aga raha pand tasku, löönd käega tasku piale ja ööld: "Nüid on ommeti mehel raha!" Kohe märgand aga Andres, et raha taskus põle kõlisend, ja akkand nõu pidama, kuda asjale abi leida. Ja või Andres asjata Aimu nime kandis, kui ta iad nõu ei osand leida!
"Teenin parem teise oasta veel," ööld ta kindla ialega, "soan jälle ia jänu õlut ja poole kopika raha, küll need siis kahekeisti taskus kõlisevad."
Andres teenindki teise oasta veel ja soand tähendud palga. Kui ta siis kääga tasku piale löönd, kõlisend raha taskus. "Soo, nüid võin ma reisima minna!" ööld ta nagu rikas mees kunagi ja - kuda ööldud, nõnna tehtud.
Oma reisi pial ühe jõe jaare¹ jõudes näind Andres, et üks mees kolme kassi pekst. Andresel läind süda aledaks ja ööld mehele:
"Mis sa peksad neist kassidest, müi nad parem mulle."
"Pailu sa annad?" küsind mees.
"Terve kahe oasta palk."
Mees luband. Andres and mehele kaks poole kopika tükki, võtt kassid ja läind öösseks ühte kõrtsu öömaeale. Sial kõrtsus käind kõiksugu rahvast, kelle keeli kõrtsmik põle mõist ja sellega väga kimpus old. Andrese kassid old jälle keeletargad, kes kõik moailma keeled mõist ja külameeste jutud see õhta kõik ää seletand, mis eest kõrtsmik Andreselle õhtast süia ja õlut juua and. Kua kassid soand oma jäu.
Kõrtsmikul old kolm koera: Nägija, Aisutundja ja Murdja, keda ta Andreselle luband, kui see oma kassid temale annaks.
Andres luband. Kõrtsmik and Andreselle veel ühe kannu õlut peale ja ühe vile ja ööld Andreselle: "Kui sa seda vilet puhud, tulevad koerad silmapilk so juure, kui nad kua moailma otsas oleksid."
Andres läind otse kuninga linna. Kuningal old suur leinapää2, sellepärast põle ükski linnas sõita ega käratseda tohtind. Andres aga istund Murdja selga ja läind vilet puhudes kuninga akna alt mööda. Kuningas näind seda ja käratand:
"Kuda sa oma koertega tohid minu akna alt mööda sõita ja ise vilet puhuda, kas sa ei tia, et see keelatud on?"
"Mina ei karda kuningast ega kuradid," kost Andres.
"Või nõnna! Siis mine too mo kolm tütart põrgust ää, soad kolm tündred kulda palgas ehk kautad pia."
Andres old kohe nõus. Läind esimese põrgu, põle kuradid kodu old. Kuningatütar istund akna all ja õmmeld. Andres and jõudu.
"Tere, tere, ristiinime! Kust sa seia oled soand? Ühte surma nüid täna mõlemad sureme," ööld kuningatütar.
"Ära karda, ma kaitsen ennast ja sind kua," kost Andres.
Natukese aa pärast ööld Andres Nägijalle:
"Voata, kas tuleb jo."
"Tuleb õige kaugelt," vastand Nägija.
"Nuusuta, kas iaste või pahaste," käskind Andres Aisutundjad.
"Üsna iaste," kost Aisutundja.
"Voata, kas on ligidal," ööld Andres teist korda Nägijalle.
"On veel kaugel."
"Nuusuta, kas iaste või pahaste," käst ta Aisutundjad.
"Keskmist viisi."
"Voata nüid, kas on ligidal."
"Üsna siinsamas!"
"Nuusuta, kas iaste või pahaste."
"Üsna pahaste!"
"Murra maha!" käskind Andres Murdjad.
Silmapilk old kurat lõhki ja üks tütar piastetud.
Andres läind teise põrgu - põle kuradid kodu old. Kuningatütar istund akna all ja õmmeld. Andres and jõudu.
"Tere, tere, ristiinime! Kust [sa seia oled soand? Ühte surma nüid täna mõlemad sureme," ööld kuningatütar.
"Ära karda, ma kaitsen ennast ja sind kua," kost Andres.
Natukese aa pärast ööld Andres Nägijalle:
"Voata, kas tuleb jo."
"Tuleb õige kaugelt," vastand Nägija.
"Nuusuta, kas iaste või pahaste," käskind Andres Aisutundjad.
"Üsna iaste," kost Aisutundja.
"Voata, kas on ligidal," ööld Andres teist korda Nägijalle.
"On veel kaugel."
"Nuusuta, kas iaste või pahaste," käst ta Aisutundjad.
"Keskmist viisi."
"Voata nüid, kas on ligidal."
"Üsna siinsamas!"
"Nuusuta, kas iaste või pahaste."
"Üsna pahaste!"
"Murra maha!" käskind Andres Murdjad.
Silmapilk old kurat lõhki ja teine tütar piastetud.]
Andres läind kolmande põrgu - põle kuradid kodu old. Kuningatütar istund akna all ja õmmeld. Andres and jõudu.
"Tere, tere, ristiinime! Kust sa seia oled soand? Ühte surma nüid täna mõlemad sureme," ööld kuningatütar.
"Ära karda, ma kaitsen ennast ja sind kua," kost Andres.
Natukese aa pärast ööld Andres Nägijalle:
"Voata, kas tuleb jo."
"Tuleb õige kaugelt," vastand Nägija.
"Nuusuta, kas iaste või pahaste," käskind Andres Aisutundjad.
"Üsna pahaste," kost Aisutundja.
"Voata, kas on ligidal," ööld Andres teist kord Nägijalle.
"On veel kaugel."
"Nuusuta, kas iaste või pahaste."
"Keskmist viisi."
"Voata nüid, kas on ligidal,"
"Üsna siinsamas!"
"Nuusuta, kas iaste või pahaste."
"Üsna iaste!"
Kurat tuld sisse: "Tere, tere, Aimu Andres! Kust sina seia oled soand? Küll on meie lapsed kua rumalad, ei oska külainimesele istet anda!" Seda üteldes läind kurat kambre, toond Andreselle istme ja kapaga verd juua ja akand iad juttu puhuma.
"Eks sa lase oma koeri kua meie kutsikate ulka; noored koerad, nee tahvad mängida," ööld kurat jutu sees Andreselle.
Andres last ühe koera välja, sellele visatud kuus poari ahelaid kaela. Mehed aand juttu.
"Vaeh, ei mo koera tule ää ühti!" ööld Andres natukese aa pärast.
"Ooh, noored koerad, nee mängivad; lase teine kua, külap nad üheskoos ää tulevad."
Andres last teise kua, sellele visatud kaksteistkümme poari ahelaid kaela. Mehed aand juttu.
"Vaeh, ei mo koeri tule ää ühti!" ööld Andres jälle natukese aa pärast.
"Ooh, noored koerad, nee mängivad; lase kolmas kua, külap see teised ää toob."
Andres last kolmande kua, sellele visatud kakskümmend neli poari ahelaid kaela. Mehed aand juttu.
"Vaeh, ei mo koeri tule ää ühti!" ööld Andres jälle jutu vahele.
Kurat läind kambre, toond sealt vene kerve ja paku välja ja ööld Andreselle:
"Too nüid oma pia iaga seia!"
Andres näind, et änam nalja põle old, ja küsind:
"Kas ma võiksin veel ühe surmaloo enne mängida?"
Kurat luband. Andres võtt vile ja akand mängima.
"Juba peremees kutsub, tarvis minna!" ööld koerad ja tõmmand kolmandema jäo ahelaid katki.
"Too jo oma pia seia!" kiirestand kurat.
Andres palund aega teise loo veel mängida.
"Juba peremees kutsub, tarvis minna!" ööld koerad ja tõmmand teise kolmandema jao ahelaid katki.
"Mis sa nüid ilmaaego aega viidad, too jo oma pia seia!" käind kurat piale.
Andres palund veel luba kolmandema loo mängida.
Juba peremees kutsub, tarvis minna!" ööld koerad, tõmmand viimse kolmandema osa ahelaid katki ja joost tuppa.
"Murra maha!" käskind Andres.
Murdja kiskund kuradi lõhki.
Andres võtt põrgust veel kaheteistkümne täku nahast kokkuõmmeldud torupilli ää ja läind kuningatütardega minema. Kuningas old väga rõemus, et tütred kätte soand; makst3 Andreselle keelmata lubatud kolm tündred kulda välja ja tõst ta veel oma sõeavää ülemaks. Nüid oli Andresel rikkust ja au küll.
Kuningatütardel old peigmehed: ühel rätsep, teisel kingsepp, kolmandel kullassepp. Kuningas põle neid mehi sugugi oma väimeesteks taht ja pidand nõu neid ukka soata. Et ta neist aga midagi süid põle leind, katsund ta kavalust.
Ühel õhtal kutsund ta rätsepa oma juure ja ööld sellele: "Et sa mo tütardelle omme ommikuks uued piduriided valmis teed, mis ilma nägemata ja mõetmata parajad. Võid sa seda teha, soad ühe tütre omale, ei ole aga riided parajad, teen so pia jäo löhemaks ja annan koertele söögiks."
Rätsep läind kurva meelega kodu, istund trepi piale ja akand nutma.
"Mis sa nutad?" küsind Aimu Andres mööda minnes.
"Olen rätsep, pian kuningatütardelle omme ommikuks uued riided selga tegema, mis ilma nägemata ja mõetmata parajad. Kui ma seda ei või, tehakse pia jäo löhemaks ja antakse koertele. Nüid nutan, et mind keegi aidata ei või. Aga mis mees sina oled?"
"Olen rätsepasell ja otsin tööd," kost Andres.
"Ole siis üks ia mees, ehk võid mind aidata; vahest ööldakse sell peremehest targem olema."
"Tapa nuumärg ää, pool mulle, pool mo koertele, siis on riided ommikuks valmis," tõendand Andres.
Rätsep viind Andrese suure iameelega tuppa, and riide kätte ja läind ise ärga tapma. Andres toppind taga riide ahju ja põletand ää. Rätsep tuld ärga tapmast tagasi, läind tuppa voatama, kas sell tööga jo kaugel on - põle riiet änam ollagi!
"Ää karda," ööld Andres, "ommikusse on veel aega." Ommiku käind Andres mööda tuba ja puhund põrgust toodud torupilli. Rätsep läind voatama - uued riided oldki valmis. Kohe võtt rätsep riided ja läind kuningatütardelle selga passima. Põle old suured ega veikesed, old üsna parajad.
Teine õhta kutsund kuningas kingsepa oma juure ja ööld:
"Et sa mo tütardelle omme ommikuks uued kingad teed, mis ilma nägemata ja mõetmata parajad. Võid sa seda teha, soad ühe tütre omale; ei ole aga kingad parajad, teen so pia jäo löhemaks ja annan koertele söögiks."
Kingsepp läind kurva meelega kodu, istund trepi piale ja akand nutma.
"Mis sa nutad?" küsind Aimu Andres mööda minnes.
"Olen kingsepp, pian kuningatütardelle omme ommikuks kingad valmis tegema, mis ilma nägemata ja mõetmata parajad. Kui ma seda ei või, tehakse pia jäo löhemaks ja antakse koertele. Nüid nutan, et mind keegi aidata ei või. Aga mis mees sina siis oled?"
"Olen kingsepasell ja otsin tööd," kost Andres.
"Ole siis ia mees, ehk võid mind aidata; vahest ööldakse sell peremehest targem olema."
"Tapa nuumärg ää, pool mulle, pool mo koertele, siis on kingad ommikuks valmis," tõendand Andres.
Kingsepp viind Andrese suure iameelega tuppa, and naha kätte ja läind ise ärga tapma. Andres toppind naha ahju ja põletand ää. Kingsepp tuld ärga tapmast tagasi, läind tuppa voatama, kas sell tööga jo kaugel on - põle nahka änam ollagi!
"Ää karda," ööld Andres, "ommikusse on veel aega."
Ommiku käind Andres mööda tuba ja puhund põrgust toodud torupilli. Kingsepp läind voatama - uued kingad oldki valmis. Kohe võtt kingsepp kingad ja läind kuningatütardelle jalga passima; põle old suured ega veikesed, old üsna parajad.
Kolmas õhta kutsund kuningas kullassepa oma juure ja ööld:
"Et sa mo tütardelle omme ommikuks kuldkroonid teed, mis ilma nägemata ja mõetmata parajad. Võid sa seda teha, soad ühe tütre omale, ei ole kroonid parajad, teen so pia jäo löhemaks ja annan koertele söögiks."
Kullassepp läind kurva meelega kodu, istund trepi pial ja akand nutma.
"Mis sa nutad?" küsind Aimu Andres mööda minnes.
"Olen kullassepp, pian kuningatütardelle ommikuks kuldkroonid tegema, mis ilma nägemata ja mõetmata parajad. Kui ma seda ei või, tehakse pia jäo löhemaks ja antakse koertele. Nüid nutan, et mind keegi aidata ei või. Aga mis mees sina oled?"
"Olen kullassepasell ja otsin tööd," kost Andres.
"Ole ia mees, ehk võid mind aidata; vahest ööldakse sell peremehest targem olema."
"Tapa nuumärg ää, pool mulle, pool mo koertele, siis on kroonid ommikuks valmis," tõendand Andres.
Kullassepp viind Andrese suure iameelega tuppa, and kulla kätte ja läind ise ärga tapma. Andres toppind taga kulla ahju ja põletand ää. Kullassepp tuld ärga tapmast tagasi, läind tuppa voatama, kas sell tööga jo kaugel on - põle kulda änam ollagi!
"Ää karda," ööld Andres, "ommikusse on veel aega."
Ommiku käind Andres mööda tuba ja puhund põrgust toodud torupilli. Kullassepp läind voatama - kroonid oldki valmis. Kohe võtt kullassepp kroonid ja läind kuningatütardelle pähe passima; põle old suured ega veikesed, old üsna parajad.
Nüid võtt kuningas mehed oma väimeesteks ja pidand suured ja uhked pulmad, misukesi keegi põle enne näind. Andres old kua pulmas ja mängind põrgust toodud torupilliga kõiksugu jalajärel tükkisi.