AHNE KIRIKUÕPETAJA

Ennevanast elas ühes kohas maal üks va irmus ahne kerguõpetaja. Ta va teinepool oli varakult mulda varisenud ja teda lasteta leseks jätnud. Nõnda oli siis keik majatalitus ta eesel õla peel. Uie abikaasa vetmisest es ole juttugid, sellevastu kasvas va mammonaarmastus pääkonne2 ikka suuremales ning tegi teda uskmataks, iseäranis karja-Reedu ning rehepapi-Antsu vastu. Ka oli ta mõne omasuguse kääst kuulnud, et teenrid peremehe varaga oolimata kombel ümber keivad, sellepärast pidas ta nõu neid kahte järge3 passida. Ta ütles sageli iseeneses: "Ega va Reet muidu nii paks pole, umbest4 kud5 mesipuu, küll ta mu piimaga ennast ikka seks ajand on."
Ühe omiku läks õpetaja karjalauta asja järge uurima. Ronis kartsast6 kaudu laudile, mis kaseagadest7 ning puudest muidu urra-arra8 laotud oli, kust läbi keik selgest veis näha, mis all tehti. Natikse aja pärast tuli Reet, toor9 ning lüpsik kää, karjalauta ning akkas lehmi lüpsma. Saand keik lehmad lüpsetud ning Reet viimpse lüpsikutäävega toori juure tuli, siis upitas ta lüpsiku ennemine suu peele ja jõi ühe ee10 seeme11 säält sehest, ise tegi pärast veel: "Ääh!" Siis kallas ta toori, teise piima ulka.
Õpetaja, kes ilma Reedu teedmata ülal toori kohal seda keik vaatas, värises viha pärast umbest kud aavaleht. Kogemata kopistas12 ta ning kukkus rüsinal läbi laudi. Õnneks ehk õnnetuseks akkas ta püksiarupidi puude vahele kinni. Reet seda nähes kohkus nii kangest, lõi käsi kogu13 ning üüdis: "Sina taevane aeg, meite õpetaja!"
Õpetaja ähkis: "Reet, aita!"
Aga ennemine, kui Reet sai abi14 minna, katkes püksiaru ning õpetaja kukkus pee15 alatsipidi parsumm! piimatoori. Säält kabas16 ta nii ruttu ise välja, kud vähe jõudas, ning pani ilma sõna lausumata Reedust mööda, uksest välja, otse ülestuba17. Sel pääval ei näind Reet teda änam.
Teine omiku sai Reet käsu õpetaja juure tulla, kes teda eieti18 pahase ja mossis moega vastu vettas. Esiti es taha jutt kudagidmoodi nende vahel sigineda, viimaks ometi algas õpetaja: "Kuuled sa, Reet, seda eileomikust juhtumist ep pea sa mette aga kessegile19 ütlema. Teed sa üle mu keelu, siis keib su käsi sandisti. Aga niid20 ma lase sind üheks nädaliks lahti ning et oome juba esimine nädali pää on, siis veid sa juba täna õhta oma teed minna. Ma veta su ameti sedakord ise eese käde21." Reet oli rõõmus, et üheks nädaliks "omapeele" sai.
Teise omiku oli õpetaja varakult ülal, täna oli tal kaks tööd toimetada: esiti lehmad karjaaidas22 lüpsa ning pärast rahvale kerkus23 jutlust teha. Sellepärast tõmbas ta kohe lüpsiku käde ning läks karjaaida. Saand ta neli lehma juba ää lüpsand, siis oli ta immu nenda täis, et ta oleks see ameti kus seda ja teist viskand, oleks see kessekist teisest ta peele24 sunnitud. Päike oli juba ete25 üsna kõrgese tõuskend ning paistis eieti soojasti, selle läbi läksid siis ka kiilid ning parmud lehmade kallal eese sossimisega26 üsna elavaks. Ühe lehmal oli veel see tige moed, et ta eese ännaga alati peele vihtus, kui üks pisike kärmesgid27 ta ümber lendas. Seda lüpses sai siis õpetaja mitu kord ümber silmade, mis ta inge oort28 täis tegi. Ta tõmbas lehma änna käde, pistas eese jäki ning püksi nööbiaugust läbi, siis oli rahu lüpsa. Korraga tuli üks kibe kiil ning pistas lehma [---]. Sa kallis aeg! Lehm pani nagu püssipaugust joosma, õpetaja änna otsas. Esiti kargasid lautas ümber, siis läksid uksest õue, säält välja, sülda29 kaudu ikka edasi. Kergulised tulid parves vastu, nende seas oli ka karja-Reet, kes oma looma ning loom teda oort ää tundis. Reedu muusutamine tegi lehma ete oort tasaseks, nenda et õpetaja jõudis ennast änna otsast lahti päästa ning ilma ümber vaatamata katsus ka koju tagasi; viskas ennast asemele pitka, sest vastumeeltsest sõidust ingama. Teise omiku kutsus ta Reedu eese juure ning käskis ta ametise jälle akata. Reedul oli ee meel.
Mütmed nädalad läksid mööda, viimaks tuli rehte tööaeg käde. Niid ärkasid mütmed rahva kääst kuuldud jutud õpetaja meele, et rehepapid pidada eese peremehe viljaga oolimatalt ümber keima. Ehk küll möödaläinud juhtumine karjalauda laes ning lehma änna otsas teda väga kangest irmutas, siiski vettas ta nõuks ühegid korra rehepapi-Antsu truudust katsuma minna.
Kui õhta ämarikuks akkas minema ning Ants paraguti30 ahjusuus tuhlid31 küpsetas, siis kodis32 õpetaja tasakesti reherihala33 ning pettas34 ennast taha nurka, rugi35 saskede36 sisse ää. Tuultud vilja lasu oli rihaltse väravate all laial maas. Tüki aja pärast tuli Ants toast ning akkas eese laialejäänd riistu kogu koristama, vettas angu käde ning pidi sased keik lasuse ajama. Esimise pistmise aegu leidis ta kedagid saskede sehest.
"Noh, mis asjamees sa sii pümes37 nurkas oled?" küsis Ants. "Ot sa tuhattuline, ma taha soole38 näita, küll ma niid su kõverad nõud tunne! Varas, mu peremehe vilja varas!"
Ants oli juba mõned matsud saand anda, kui ääl lahti pääses: "Ma ole ju ärra!"
"Või sa lähed veel ära, ma taha sind ennemini õpetada, et sa teise korrap39 julgu40 enam tulla mette. Akka so reo pärast veel kohut keima ning aega viitma, ma taha sind ise eese rusikaga selgeks teha." Ise võmmeldas aga edasi.
Jälle üüdas ääl: "Ma ole ju saks."
"Vei on teitid tuhattulisid veel kaks, kus teine on? Ütle, kus teine on!" ning lahetas41 õpetaja reheväravast korts! väljale kaugele. "Mine kaiba nüüd, kellele sa tahad!"
Õpetaja pani sirama42, nõnda mis jalad andsid tuld. Pärast es tule tal änam meelegid teendrite järge luurata.

SÕNASELETUSED

1 enese;
2 päev-päevalt;
3 järele: 4 just, täpselt;
5 kui;
6 redelit;
7 kasehagudest;
8 segamini, lohakalt;
9 toober;
10 hea;
11 sõõmu: 12 komistas;
13 kokku;
14 appi;
15 pea;
16 kiirustas;
17 ülesse tuppa;
18 õige;
19 kellelegi;
20 nüüd;
21 kätte;
22 karjaaias;
23 kirikus;
24 peale;
25 õige;
26 torkimisega;
27 kärbeski;
28 kohe, silmapilk;
29 teed;
30 parajasti;
31 kartuleid;
32 luusis;
33 rehe alla;
34 peitis;
35 rukki;
36 saside;
37 pimedas;
38 sulle;
39 korra ep;
40 julge;
41 viskas, heitis;
42 jooksma

INDEX

H II 47, 285/7 (3) Kaarma - D. Jakson (1894). - AaTh 1571+1849* (Pastori v. mõisniku karistamine + Pastor lehmasabas). Selline kontaminatsioon on haruldane (1 t.). Mt. 1571 - 29 t., tuntud kogu maal; tegelaseks on peamiselt mõisnik, pastor esineb vaid 2 teisendis.
Mt. 1849* - 55 t.; tuntud eriti Läänemaal (27 t.), ka Hiiu- (8 t.) ja Saaremaal (3 t.). Puudub Viljandi-, Võru- ja Setumaal.
Peategelaseks alati pastor.