Eit olnud korra seenel. Karu tulnud metsast välja, võtnud eide sülle ja viinud ära. Metsas hakanud ta auku tegema, kuna ta eide maha pannud. Kui eit ära minna tahtnud, tõusnud karu mõmisemisega ülesse ja hakanud teda pigistama, nõnda et eit ennast liigutadagi pole tohtinud. Viimati saanud auk juba nii sügavaks, et karu hädavaevalt näha olnud.
Eidel hää nõu kallis. Viimati näinud ta enese lähedal suure kännu. Ta võtnud oma järva mütsi peast, pannud kännu otsa ja siis ise punuma. Karu pole sellest aga midagi aru saanud, kaevanud edasi ja vaadanud iga viie minuti tagant välja, et kas eit ikke alles on.
Kui eit juba enese küll julges kohas olema arvanud, vaadanud ta tagasi, et mis karu teeb. Karu tulnud august välja, asinud1 kännu sülle, kannud auku ja matnud mullaga jälle kinni ja läinud siis oma teed.
1 haaranud
EÜS IX 944/5 (7) Peetri, Esna v., Embra k. - V. Rosenstrauch < Leenu Steinberg, 72 a. v. (1912). - AaTh 160* - 11 t. Esineb hõredalt,
rohkem kagupoolses Eestis.