"KUI NAD EI TULE, SIIS NAD TULEVAD"

Suur saks sõitis tasakesti teed mööda. Talumees külvas tee ääres põllu peale hernid ja kõneles ise külvamise juures kõvasti: "Kui nad tulevad, siis ei tule nad, aga kui nad ei tule, siis nad tulevad."
Saks, kes seda kuulis, aga midagit aru ei saanud, kutsub mehe oma juurde ja küsib, mis niisugune kõne tähendada. Talumees ei ütle talle midagit ja ta pidi minema sõitma. Lähema talu õueväravas seisab poisike ja vaatab saksa sõitu. Saks küsib: "Poiss, kus su isa on?"
"Läks jalutu hobusega sõitma," oli vastus.
"Kus siis ema on?" küsib saks.
"Ema teeb aidas hääd paremaks, noorem sõsar tuulutab perset nurme peal, kuna vanem õde kõlguses¹ minevastest² naeru nutab. Vend läks mul metsa jahi peale; mis ta maha jõuab tappa, need jätab ta sinna maha, mis elusse jäävad, need toob ta kodu."
Saks mõtleb ja et ta midagit aru ei saanud, küsib ta poisi käest teed lähemasse kõrtsi.
"Vaata," ütleb poiss, "see tee siit lähab õigesti kõrtsi juurde, aga see tee sealt lähab ümbert, on poole pitkem. Sõidate ümbert, siis saate varsi sinna. Sõidate õigest, läheb palju aega."
Saks vastas: "Nagu ma näen, on su jutud kõik rumalad. Nagu sa ise, nõnda ka siis su juhatus", ja sõitis õiget teed minema.
Umbes verst kaugel oli üks vana lagunend sild ja et saks ruttu sõitis, murdis ta hobuse jala katki, pidi sealt jala tagasi tulema, perest uue hobuse palkama ja siis ümbert kõrtsi juurde sõitma. Seal peris ta talu nime järele, ja kui ta kodu sai, laskis ta vanamehe ja selle ninatarga poisikese kohtu teel enese juurde kutsuda. Kohtu peal küsis ta vanamehelt, mis see tähendas, mis ta külimise juures kõneles.
Mees vastas: "Ma arvasin seda, et kui need hulk sakste tuvikesi tunda saavad, et ma hernid külin, ja tulevad, siis nad nokivad herned ära ja siis ei tule neid ühte mulla seest ülesse. Ja kui tuikesi ei tule, siis jäävad herned kõik alale ja tulevad mulla seest ülesse. Muud ma ei arvanud."
Poiss pidi ka oma üteluste peale selgemalt vastama ja ta tegi seda järgmiselt:
"Et isa ilma jalgadeta hobusega sõitma läks, on tõsi, sest ta läks lootsikuga järve peale kalu püüdma. Noorem õde laotas nurme peal sõnnikut, kuna vanem kõlguses oma mineval aastal naeruga kogutud last hoidis ja ise nuttis. Ema tegi aidas koorest võid ja vend otsis päikesepaistel puhma varjus täiesi. Kelle ta kätte sai, selle viskas ta maha, ja keda ta ei saanud, selle tõi ta kodu."

¹ kõlgaste ruum, aganik;
² mineva-aastast

H III 16, 293/5 (2) Karksi < Oudova - Hans Vaabel (1890). - AaTh 921 - 61 t. Levik ülemaaline, Setus vähepopulaarne.
Siia on arvatud mitmesuguseid mõistukõnelisi motiive sisaldavaid jutte.
Samu motiive (ei jala ega hobusega jne.) võib kohata ka mt-s 920. Herneste külvamise motiiv võib ette tulla ka täiesti iseseisvalt.
Mt. 921 liitub mitmesuguste teiste muinasjutu- ja naljanditüüpidega (mt. 330 B, 465 A, 853, 875, 1525, 1528), kuid esineb ka iseseisvalt.