Old kord kolm venda, kaks tarka, üks natuke lollakas. Targad old maeas peremehed, lollakas käind karjas, teind luude, korjand sieni ja last kukerpalli.
Sellesama moa kuningal old
väga ilus tütar. Et kuningal poega põle old, luband ta riigi tütrelle
pärandada. Tütar old väga kaval vaidlemise piale, nõnna et ükski teda
sõnadega põle jõund ää
võita.
Pärast kuninga
surma soand tütar aru, et riigi valitsemine pailu raskem on kui teistega vaielda, ja pidand aru omale ige1 miest
võtta ja ise riigivalitsusest lahti lüia. Andki teine
käsu välja:
"Kõik minu riigi
noored mehed tulgu sellek ja sellek
pääval minu lossi juure kokku. Kissi mind sõnadega ää võidab, seda võtan meheks ja annan koasavaraks
terve kuningriigi. Kissi aga vaidlemises minust võidetud soab,
sellele visatakse kapatäis tõrvaga segatud solgivett kaela."
Noored mehed
valmistand kõik kuningatütre lossi juure minema, sõnarikkamad sõnadega sõdima,
sõnavaesemad pealt voatama.
Kaks tarka venda
pand obuse ette ja läind kua vaidlema. Suurelised oma suure suu ja laia lõugade piale, arvand nad kindlaste, et
teine ikka vaidlemises kuningatütre võidab ja võidu innaks kõige kuningriigiga
omale pärib.
Lollakas kippund kua sinna, aga vennad
põle teda obuse piale võtt,
ööld: "Mis sa teiste tüliks sinna otsid, vaielda sa ommeti ei mõista, jää aga koeo,
siin on sul ammetid küll."
Loll põle sest ühti
kuuland, pand oma karjatsekaelkoti kaela ja leigand igapäises ilpudes
teistele jala järele: soand teised tie pial kättegi. Korraga akand ta suure ialega naerma:
"Ah, ah, ah, ah,
tulge voadake, mis ma leidsin!"
Vennad mõeld, et ta ehk midagi kallist asja leidis. Pidand obuse kinni ja käskind
leidust näidata.
Loll põle aga muud leind kui ühe surnud varekse, pist selle kotti ja ööld ise:
"Seda võib mul teinekord tarvis minna!"
Vennad pahandand: "Loll on ikka loll!" ja sõit edasi.
Natukese aa pärast leind loll tie pialt ühe veikese lõhkise molli, akand jälle naerma: "Ah, ah, ah, ah, voadake, mis ma leidsin!" ja pist molli kotti.
"Loll on ikka
loll!" pahandand vennad ja sõit edasi, loll ikka jala
silmnäos järele.
"Ah, ah, ah, ah,
mis ma nüid leidsin!" naerd
loll jällegi ja näidand vendadelle
ühte vana võru. Pist selle kua
kotti, ööldes: "Kõik võib teinekord tarvis minna."
"Ossa2
lollide loll!" siunand vennad vankrelt.
Linna ligidalt leind loll viel ühe kiili3,
naerd endist viisi: "Ah, ah, ah, ah, mis ma leidsin!"
ja pist sellegi kotti, ööldes: "Rumal, kes leiu maha jätab!"
Küll katsund noored mehed kuningatütrega vaidlemises oma õnne, soand aga kõik võidetud ja kapatäie tõrvaga segatud solgivett kaela. Kaks tarka venda old kõige viimsed, soand aga sedasama solgivett palgaks.
Loll seist eemal, närud riided seigas, kott kaelas, ja voadand, suu laiali, kuda teistega
asi old. Kuningatütar seist
akna pial, näind lolli ja üind:
"Mis sa, mies, sial üksi voatad? Tule, katsu kua mooga õnne, teised on kõik läbi. Viimsel on vahest parem
õnn!"
Loll astund ligemalle, teretand ja ööld:
"Siin on meil mõlemil külm, lähme parem tuule kääst
tuppa, seal on lõbusam juttu aada, külma kääs võib köha tulla."
"Põle mul külm
ühti," kost kuningatütar vaidlemist akates, "minu ihu
on nõnna pala, et prae lind pial ää!"
"Säh, lind on siin, prae ää," ööld loll, võtt varekse kotist välja ja and kuningatütre kätte.
"Aga rasv jooseb maha."
Loll võtt kotist
molli ja ööld: "Pane nõu alla!"
"See nõu on lõhki."
"Säh, pane võru piale!"
"Aga võru on suur."
"Löö kiil vahele!"
Et kuningatütar ihu
pial lindu proadida ei võind, vastata kua änam midagi ei mõist, võttis ta
lolli omale meheks. Teised pidid äbiga koeo minema.
1 õige;
2
oh sa;
3 talva
H II 33,
849/51 (1) Jüri > Suhhum-Kalee - J. Pihlakas
(1890). - AaTh 853 - 39 t., neist 34 iseseisvad.
Liitumisi esineb mt-ga 920; 327 B+328; 1535; 1960 D. Mt. 853 on tuntud ülemaaliselt, kuid kirjapanekuid on
arvukamalt läänepoolsest Lõuna-Eestist ja Saaremaalt, vähe Setust (vt. kaart nr. 11).