Ühel kuningal oli
tütar, kes nii hästi valetada oskas, et keegi tema vastu ei saanud. Korra
laskis kuningas kuulutada, et kes tema tütre valetamises üle lööb, saab poole
tema kuningriigist ja sellele annab tema oma tütre naiseks. Valetajaid tuli
muidugi hulgana kokku. Kellel ei oleks himu kuningatütart naiseks saada ja
poolt kuningriiki võita? Aga nad ei saanud kuningatütrest üle.
Kuulsid ka seda
kolm venda. Esiteks käisid kaks vanemat venda oma õnne katsumas ja kui nende
asi ei läinud, läks ka noorem vend loll Juhan kuningatütre juurde, kes
parajasti lehmalaudas juhtus olema.
"Tere!" ütles
Juhan.
"Tere!" vastas
kuningatütar. "Ega teil nii suurt lauta ei ole kui meil? Kui meil karjane ühes
nurgas vilet puhub, siis seda teise nurka ei kuule."
"Noh, siis on meil
muidugi suurem," ütles Juhan. "Kui meil ühes laudanurgas vasikas sünnib ja
teise nurka minema hakkab, on ta enne lehmaks kasvanud, kui ta sinna jõuab."
"Sooh!" ütles kuningatütar. "Aga meil on suur härg, et pea
pead kuklasse ajama, kui ta otsa tahad vaadata. Kui kaks meest teine teise
sarve peal istuvad, siis ei ulata nad süllapikkuste1 keppidega
teineteist torkama."
"See pole midagi!"
ütles Juhan. "Meil on ka härg, et kui kaks meest teine teise sarve peal
istuvad, siis kui teine vilet puhub, see teise kõrvu ega ei kuule."
"Aga piima saame
meie omast karjast tõesti rohkem," ütles kuningatütar. "Meie lüpsame suurte
ämbritega, kallame siis katlasse ja teeme suured, suured juustud."
"Aga meie lüpsame
kohe suurtesse toobritesse, veame linna taha väljale, kallame siis nii
suurtesse katlatesse kui õllekatel ja teeme nii
suured juustud kui maja. Meie vana kõrb2 hobune ajab piima kokku.
Ükskord, kui meie kõrb parajasti juustu tegi, oli temal varss ja see kukkus
juustu sisse. Seda juustu sõime seitse aastat ja kui keskpaika saime, siis
leidsime juustu seest suure kõrvi mära. Ükskord läksin selle kõrviga veskile ja
murdsin tal kogemata seljaroo sisse. Sedamaid võtsin ühe noore suure kuuse ja
panin selle seljarooks. Elab nagu ennegi. Aga kuusk hakkas võsu ajama ja kasvas
viimati nii kõrgeks, et taevasse ulatas. Seda kuuske mööda ronisin minagi
taevasse, nägin seal oma vana isat pudrust köisi
keeramas. Vaatasin seal tema tööd, andsin jõudu, aga kuusk kuivas selle ajaga
ära. Mõtlesin, et nüüd peangi taevasse jääma. Siis palusin isa, ja tema laskis
mind pudrust köit mööda maha. Kukkusin just rebaseauku. Minu ema ja sinu isa
olid seal ja sinu isa unustas nöörile sõlme taha panemata, kui kingi lappima
hakkas, ja minu ema andis sinu isale kingaga mööda pead, et paljas pea
plaksatas."
"Noh, nüüd sa
valetad!" karjus kuningatütar. "Minu isa ei olegi palja peaga."
Et loll Juhan
kuningatütre tõtt oli pannud rääkima, anti ta temale naiseks ja pool
kuningriiki kaasavaraks.
1 süld - endine pikkusemõõt (ca 2 m);
2 pruun
H, Mapp 390/3 (6) Valjala - Mihkel Kald (1902). - AaTh 852. Vt. eelmine.