OSAV VALETAJA KUNINGA VÄIMEHEKS

Ühel kuningal oli tütar, kes nii hästi valetada oskas, et keegi tema vastu ei saanud. Korra laskis kuningas kuulutada, et kes tema tütre valetamises üle lööb, saab poole tema kuningriigist ja sellele annab tema oma tütre naiseks. Valetajaid tuli muidugi hulgana kokku. Kellel ei oleks himu kuningatütart naiseks saada ja poolt kuningriiki võita? Aga nad ei saanud kuningatütrest üle.
Kuulsid ka seda kolm venda. Esiteks käisid kaks vanemat venda oma õnne katsumas ja kui nende asi ei läinud, läks ka noorem vend loll Juhan kuningatütre juurde, kes parajasti lehmalaudas juhtus olema.
"Tere!" ütles Juhan.
"Tere!" vastas kuningatütar. "Ega teil nii suurt lauta ei ole kui meil? Kui meil karjane ühes nurgas vilet puhub, siis seda teise nurka ei kuule."
"Noh, siis on meil muidugi suurem," ütles Juhan. "Kui meil ühes laudanurgas vasikas sünnib ja teise nurka minema hakkab, on ta enne lehmaks kasvanud, kui ta sinna jõuab."
"Sooh!" ütles kuningatütar. "Aga meil on suur härg, et pea pead kuklasse ajama, kui ta otsa tahad vaadata. Kui kaks meest teine teise sarve peal istuvad, siis ei ulata nad süllapikkuste1 keppidega teineteist torkama."
"See pole midagi!" ütles Juhan. "Meil on ka härg, et kui kaks meest teine teise sarve peal istuvad, siis kui teine vilet puhub, see teise kõrvu ega ei kuule."
"Aga piima saame meie omast karjast tõesti rohkem," ütles kuningatütar. "Meie lüpsame suurte ämbritega, kallame siis katlasse ja teeme suured, suured juustud."
"Aga meie lüpsame kohe suurtesse toobritesse, veame linna taha väljale, kallame siis nii suurtesse katlatesse kui õllekatel ja teeme nii suured juustud kui maja. Meie vana kõrb2 hobune ajab piima kokku. Ükskord, kui meie kõrb parajasti juustu tegi, oli temal varss ja see kukkus juustu sisse. Seda juustu sõime seitse aastat ja kui keskpaika saime, siis leidsime juustu seest suure kõrvi mära. Ükskord läksin selle kõrviga veskile ja murdsin tal kogemata seljaroo sisse. Sedamaid võtsin ühe noore suure kuuse ja panin selle seljarooks. Elab nagu ennegi. Aga kuusk hakkas võsu ajama ja kasvas viimati nii kõrgeks, et taevasse ulatas. Seda kuuske mööda ronisin minagi taevasse, nägin seal oma vana isat pudrust köisi keeramas. Vaatasin seal tema tööd, andsin jõudu, aga kuusk kuivas selle ajaga ära. Mõtlesin, et nüüd peangi taevasse jääma. Siis palusin isa, ja tema laskis mind pudrust köit mööda maha. Kukkusin just rebaseauku. Minu ema ja sinu isa olid seal ja sinu isa unustas nöörile sõlme taha panemata, kui kingi lappima hakkas, ja minu ema andis sinu isale kingaga mööda pead, et paljas pea plaksatas."
"Noh, nüüd sa valetad!" karjus kuningatütar. "Minu isa ei olegi palja peaga."
Et loll Juhan kuningatütre tõtt oli pannud rääkima, anti ta temale naiseks ja pool kuningriiki kaasavaraks.

SÕNASELETUSED

1 süld - endine pikkusemõõt (ca 2 m);
2 pruun

INDEX

H, Mapp 390/3 (6) Valjala - Mihkel Kald (1902). - AaTh 852. Vt. eelmine.