Kord läks üks vares Järvamaalt Harjumaale kosja. Seal rääkis ta pruudile ja selle vanematele, et ta hästi rikas mees on ja et tal palju viljapõldusid ja viljahunnikuid väljal on ja et tema mureta oma naisukesega elada võib. Ta kutsus pruudi isa ja ema oma kodu ja näitas neile oma pesa ligi välja pealt viljahunnikuid ja kiitis, et need kõik tema jägu on.
Pruudi vanemad lendasid Harjumaale tagasi, rääkisid pruudile peigmehe rikkusest ja kiitsid, et peigmees hästi rikas on. Pruudi vanemad ei tahtnud sarnasele rikkale peigmehele oma tütart keelata ja tütar oli varsi ka nõus sinna minemas. Harakaga sai peigmehele käsk saadetud.
Varsi sõitis Järva vares Harjumaale ja tõi omale noore nooriku jo kodu. Noorik hakkas kohe viljahunnikuid maitsema. Ühel hommikul, kui varese noorik viljanabra otsas sõi, tulid talumehed vankritega ja hakkasid vilja ära vedama. Noorik nägi seda ja hakkas karjuma: "Jaak, Jaak, vili viias, vili viias!"
Vares kuulis seda ja ütles: "Igaüks viib oma. Varese vara - vaglakesed1, magusamad mardikad."
1 ussikesed
E 3939/40 Ambla, Prümli k. - Karp Kuusik (1893?). - AaTh 243* - üle 80 teisendi. Levinud ülemaaliselt (vt. kaart nr. 7).
Esineb ka loodushäälendina.