Muiste läks härg pilliroogu sööma. Süües tegi ta suurt sobinat ja robinat. Susi juhtus säält mööda minevat ja kuulis sobinat. Hakkas kohe küsima:
"Kes sääl soos sobistab,
pilliroos robistab?"
Härg vastu:
"See mina, must härg."
Susi jälle:
"Mitu nõumeest sul kaasas on?"
Härg ütles:
"Üheksa nõumeest ikkagi:
kaks mul kikkis kõrvakest,
kaks mul lutu-sarvekest,
neli timbajalakest,
viies vibuhannakene."
Susi sai aru, et härjal on palju sõjariistu, ja läks metsa abi otsima. Metsast leidis veel kaks teist sutt. Tulid kolmekesi soo äärde.
Küsis jälle:
"Kes sääl soos sobistab,
pilliroos robistab?"
Härg vastu:
"See mina, must härg."
Soed küsisid:
"Mitu nõumeest sul kaasas on?"
Härg teatas:
"Üheksa nõumeest ikkagi:
kaks mul kikkis kõrvakest,
kaks mul lutu-sarvekest,
neli timbajalakest,
viies vibuhannakene."
Soed hakkasid mõtlema, et olgu pääle härg üksinda, aga sõjariistu on tal üheksa tükki. Sutel ei olnud ühtegi. Neil oli ainult tahtmine härg ära murda ja nahka panna.
Läksid jälle metsa, et suuremat summa*1 otsida. Leidsid metsast kolm sutt juurde. Ei midagi muud kui uuesti härja manu. Nüüd oli neid kokku kuus.
Härg sõi aga endistviisi roos ja soed ei näinud sugugi, kui suur ta oli või mismoodi need nõumehed olid. Sellepärast, et roog oli väga kõrge.
Soed hakkasid uuesti küsima:
"Kes sääl soos sobistab,
pilliroos robistab?"
Härg vastu:
"See mina, must härg."
Soed jälle:
"Mitu nõumeest sul kaasas on?"
"Üheksa nõumeest ikkagi:
kaks mul kikkis kõrvakest,
kaks mul lutu-sarvekest,
neli timbajalakest,
viies vibuhannakene."
Soed kuulasid ja ei pilgutanud silmagi. Et kui härjal on üheksa nõumeest, siis ei murra teda ka kuuekesi maha. Läksid uuesti metsa susi juurde otsima. Suure otsimise peale leidus veel kolm sutt, neist kolmest üks pime. Sai kokku üheksa.
Nüüd arvasid soed, et kui härg on veel roostikus ja nõumehi ka rohkem pole kui enne, siis murrame härja ära ka. Läksid siis kõik, hännad longus, uuesti roo veerde. Härg sõi aina. Soed jälle küsima:
"Kes sääl soos sobistab,
pilliroos robistab?"
Härg vastas jälle:
"See mina, must härg."
Soed uuesti:
"Mitu nõumeest sul kaasas on?"
Härg:
"Üheksa nõumeest ikkagi:
kaks mul kikkis kõrvakest,
kaks mul lutu-sarvekest,
neli timbajalakest,
viies vibuhannakene."
Nüüd läksid soed suure robinaga härja manu ja hakkasid murdma. Kes võttis pääst, kes hännast, kes kustki sai. Pilliroos oli suurt robinat ja sobinat. Härg sõdis sarviga ja jalguga. Aga varsti sai aru, et tuleb vist kõige oma üheksa nõumehega sute kätte jääda, kui ei õnnestu ära koju pageda. Roost sai välja, aga lageda söödi peal said soed võidu. Härja jõud lõppes otsa üksi üheksa vastu võideldes. Soed tõmbasid härja pikali. Härg mõtles juba, et nii ongi elu läbi.
Nüüd tõmbasid ka soed hinge ja pidasid aru, kuidas oleks kõige parem härga süüa. Keegi susi teadis kõnelda, et härja liha olevat küpsetatult parem kui toorelt. Otsustatigi härg ära küpsetada. Kõik läksid lõkkematerjali korjama. Ainult pime susi jäeti härga valvama. Andsid talle härja sarve suhu. Arvasid, et härg on nagunii surmani väsinud ja ei jõua üles tõusta. Pime jäi üksinda härja manu, sarv suus, pidas seda kinni. Teised läksid kõik metsa.
Härg jälle nägi, et teised soed kõik läinud ja pime üksinda. Tuli mõte ära pageda. Hakkas soele kõnelema:
"Mul on üks külg väga ära koolnud. Las ma käänan teise külje, siis annan sulle jälle teise sarve suhu."
Susi arvas, et kui härg teisele küljele keerab, siis annab tõepoolest talle jälle sarve suhu. Andiski siis härjal luba teist külge käänata ja laskis sarve suust.
Härg kargas üles ja kodu poole valama, aga susi ootas hulga aega, kunas härg teise külje peale heidab. Varsti sai susi aru, et härga enam sääl lähedal ei ole. Hakkas sööti pidi pimedast peast härga otsima.
Metsast tulid teised soed puudega. Kellel tohud seljas, kellel tõrvased, kellel kuivad kännud, kellel haod. Puid sai ilmatu hunnik, aga härga polnud enam kusagil.
101. Härg ja pime hunt. RKM II 43, 583/6 (1) Setu, Pankjavitsa, Lõkova k. – Maria Linna (1955). – AT 122 L* – 24 t. Eesti üleskirjutused pärinevad Setu alalt. Tuntuks on saanud samateemaline kõnekäänd Õnne kui pimmel (pimedal) soel.