Kass oli perenaisele kurja teinud, ajanud koorepoti maha ja söönud koore ära. Perenaine karistas teda kangesti. Kass arvas:
"Ma lähen patte parandama."
Läkski teele. Kõndis natuke ja jänes tuli vastu.
Jänes küsis:
"Kuhu sa lähed, kassikene?"
Kass ütles:
"Lähen patte parandama."
Jänes küsis, et mis pattu sa siis tegid?
Kass vastas:
"Lõhkusin perenaise koorepoti ära."
Jänes tunnistas:
"Ma olen ka patune, ma sõin peremehe kaeraorase ära."
Asusid kahekesi teele.
Siis tuli rebane vastu. Rebane küsis nende käest, et kuhu te lähete.
Nad ütlesid:
"Me lähme patte parandama."
Rebane küsis, et mis pattu teie siis teinud olete?
Kass tunnistas, et ma ajasin perenaise koorepoti ümber. Jänes jälle, et ma sõin peremehe kaeraorase ära.
Rebane ütles:
"Ma olen ka patune, ma murdsin peremehe hane ära. Lähme üheskoos patte parandama."
Läksid üheskoos teele. Siis tuli susi vastu.
Susi küsis nende käest:
"Kuhu te lähete?"
Nemad vastasid:
"Lähme patte parandama."
Tema küsis:
"Mis pattu te olete teinud?"
Kass kõneles jälle niiviisi, et ma ajasin perenaise koorepoti ümber. Jänes ütles, et ma sõin kaeraorase ära; rebane tunnistas, et ta peremehe haned nahka pani.
Susi ütles:
"Ma olen ka patune, ma murdsin peremehe varsa ära. Lähme kõik ühes patte parandama."
Tuli vana karu vastu. Jälle küsima:
"Kuhu te lähete?"
Nad seletasid, mida keegi oli teinud. Kass ütles:
"Ma ajasin perenaise koorepoti ümber."
Jänes lausus:
"Ma sõin peremehe kaeraorase ära."
Susi kaebas:
"Ma murdsin peremehe varsa."
Karu tunnistas:
"Ma olen ka patune, ma sõin mesilased ära. Lähme siis kõik koos."
Läksid, läksid teed mööda. Jõudsid ühe haua*1 juurde. Üle haua oli latt. Reisiseltskond hakkas plaani pidama: kes latti mööda üle pääseb, selle patud on parandatud, sellele on andeks antud.
Kass läks kõige enne proovima. Too läks lipsti üle õrre, tollele anti patud andeks.
Läks jänes. Sai juba üle poole ära mindud, kukkus sisse.
Nüüd läks rebane. Jõudis ka pooleni, kukkus sisse.
Susi sai vaevalt käpad lati peale panna, kui alla kukkus. Oligi sees, ei jõudnud kuigi kaugele.
Vana karu läks. Tolle küüned oleksid pidanud küll kinni hoidma. Tool murdus õrs, too läks kõige roovidega*2 sisse.
Istuvad seal augus paar päeva söömata. Mis nüüd saab, hakkavad juba süüa tahtma. No kust saaks süüa. Hakkasid karjas laulma. Et kes kõige peenema häälega laulab, selle sööme ära. Jänes laulis kõige kõrgemalt, see söödi kõige enne ära.
Hakkavad jälle süüa tahtma. Uuesti laulma. Rebane oli kaval, too ei teinudki häält, kihutas aga teisi laulma. Soel läks hääl peenikeseks, siis sõid soe ära.
Olid jälle kuikaua olid, jälle hakkasid süüa tahtma. Rebane oli kaval olnud. Ta oli teiste soolikajupid oma alla korjanud ja sõi nüüd raasukesi.
Vanakaru:
"Kuule, rebane-reinuvader, mida sa sööd?"
Too vastas:
"Tagaotsast võtan ja suhu panen. Tee sa ka nii."
Vanakaru hakkas ka oma soolikaid otsima. Katkus soolikad välja ja sõi. Selle peale lõppes varsti ära*3.
Nüüd oli reinuvader rebane üksinda augus. Esialgu oli liha võtta, aga pärast hakkas jälle süüa tahtma.
Augu perve peal kasvas puu ja puusse oli tsirgukesel*4 pesa tehtud. Pojakesed olid ka juba sees. Ta ütles tollele tsirgule:
"Kui sa mind august välja ei aita, ma hävitan su suguvõsa maa pealt ära."
Tsirk küsis:
"Kuidas ma sind siit välja avitada saan?"
"Kanna mulle siia puru ja puuoksakesi jalgade alla!"
Tsirk kandis puru ja puuoksakesi nii kaua, kuni rebane sai august välja. Tuli välja ja ütles tsirgule:
"Tahan süüa. Kui sa mulle süüa ei anna, võtan su pesa siit puu otsast maha ja hävitan pojad ära."
Tsirk jälle mures:
"Aga kust ma sulle süüa võtan?"
Rebane seletama:
"Seal üks naine läheb kaejatsile*5. Tal on käe otsas kausis munapuder. Sa mine lenda ümber tema pea."
Tsirk läks ja lendas ümber tema pea. Paaba*6 pani munapudru kausiga maha ja läks vitsa lõikama, et tsirku ümbert ära ajada. Selle ajaga sõi rebane tolle munapudru ära.
Natukese aja pärast rebane jälle tsirgu juures:
"Ma tahan nüüd juua! Kui sa mulle juua ei muretse, siis söön sinu ära ja su suguvõsagi hävitan ära."
Tsirk ütles:
"Aga kust ma juua muretsen?"
"Kae, sääl kus mees läheb õllevaadiga. Mine lenda sa ümber mehe."
Tsirk läks ümber tolle pea lendlema. Vanamees lõi tsirku piitsavarrega. Aga ei saanud pihta, löök tabas õllevaati ja pulk tuli eest ära. Õlu hakkas jooksma. Rebane jõi siis maast oma kõhu täis.
Vanamehel oli poeg ka kaasas, väikene poisikene. See ütles:
"Tätä, püta joosk!"*7
Vanamees:
"Poig, Jummal anna ku joosk!"*8
Rebane jõi kõhu täis ja jäi purju.
Ütles rebane tsirgule:
"Kui sa mulle naeru ei tee, siis ma hävitan su pojad ära!"
Tsirk vastu:
"Kuidas ma sulle naeru teen?"
"Läki külla. Sääl külas üks vanamees koos pojaga peksavad kootidega*9 reht. Eks sa lendle ümber selle poja pea."
Vanamees lõi koodiga. Nii kui lindu lõi, nii lõi pojale pähe, tappis poja ära. Rebane naeris ja peksis käppi kokku.
"Sa aja mind hüppama ka! Kui sa mind hüppama ei aja, ma hävitan su pojad ära!"
Tsirk jälle hädas:
"Kuidas ma sind hüppama ajan?"
"Mine sinna mõisa. Mõisas on kolm hurta*10. Ma lähen siia aia alla, sa kutsu hurdad välja."
Tsirk läks, kutsus hurdad välja ja näitas, et rebane on sääl aia all. Hurdad tulidki, ja rebane lippas õige kipelt pakku. Siis pages ju tõemeeli, ei olnud enam nali. Pages metsa ühte urgu, hurdad aina taga. Sääl koopas puhkas. Hakkas siis jalgade käest küsima:
"Jalad, mis te ka tegite?"
Jalad ütlesid:
"Me ütlesime:
"Jookse ikka, jookse, niikaua kui rebane ära pääseb!"
"Kõrvad, mis te tegite?"
Kõrvad vastasid:
"Me kuulasime väga hoolega, et rebane ikka ära pääseks."
"Silmad, mis te tegite?"
"Me vahtisime, vahtisime, et rebane ära urgu pääseks."
Küsis hänna käest:
"Händ, mis sa tegid?"
Händ ütles:
"Ma lõin pauh ja pauh vastu puud, et nad rebase kätte saaksid."
Siis ta lükkas hänna sinna mulgu peale ja ütles:
"Vasmi tolko!"*11
Hurdad katkusid hänna ära.
*1 augu; *2 lattidega; *3 suri ära; *4 linnukesel; *5 katsikule; *6 naine, emand, eit; *7 taat, pütt jookseb; *8 Jumal aita, poeg, jookseb jah;
*9 rihmaga varre külge kinnitatud puunott, kasutati käsitsi rehepeksmisel;
*10 jahikoer; *11 võta ainult see (vrd. vene k. djpmvb njkmrj)
110. Rebane nõuab süüa, juua ja naeru. RKM II 44, 113/9 (1) Setu, Meremäe v., Obinitsa k. – Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a., sünd. Ignase k. (1953). – AT 136 A* + 20 A + 21 + 56 C* (1* + 56 B* + 248 A*) + 154 IV – Loomade pihtimine 21 t. + Loomad püünisaugus 68 t. + Sisikonna söömine 64 t. + Rebane nõuab süüa, juua ja naeru (43 + 15 + 34 t.) + Rebane ja saba 10 t. Idapoolse levikuga jutud kontamineeruvad sageli erinevates kombinatsioonides.