Härg võtnud kord nõuks parmu kohtusse kaevata, et see teda rahulikus elus aina tülitab. Kutsunud karu kohtumõistjaks. Karu olnud nõus seda rasket küsimust oma lahendada võtma ja nõudnud härja käest kaks paari pastlaid palgaks. Härg sattunud täbarasse seisukorda. Ta ei teadnud, kust niisuguseid pastlaid saada, mis karule passiksid.
Õiglase otsuse eest olnud härg nõus soovitud palgaarvet maksma, kuid kauplemise pärast – vanasti ju ikka kaubeldi – tahtnud üht pastelt hinnast maha tellida. Kui härg ikka maksuasju edasi arutanud, arvanud karu pastlaid ise võtta: langenud härjale kaela, murdnud maha ja koorinud naha pasteldeks.
Parm pääsenud kohtuniku küüsist koguni kerge nahaga.
112. Karu härjale kohut mõistmas.ERA II 113, 27 (9) Halliste, Abja – P. J. Sõggel < Karl Rein (1929). – Mtº 139 A – ainuke teisend.