Metsas peeti jahti. Vaene hunt oleks pea küttide kätte langenud, õnnekombel pääsis ta veel õigel aal plehku. Ta tuli metsast välja põllu peale, kus põllumees praegu oma kaerakoti oli tühjaks külinud ja nüid hoolega sisse seemendas. Hunt palus, et mees teda lubaks oma tühja kotti tükkida, kuni jaht möödas. Põllumees ei tahtnud paha loomadega palju tegemist teha ja käskis hunti ära minna. Aga hunt palus ja lubas mehele head palka elupäästmise eest. Mees lubas tal ometi viimaks oma koti pelgupaigaks.
Kui jaht mööda oli, lasi mees tema jälle välja. Aga hunt tahtis meest tänu asemel nüüd ära süüa. Mees palus vastu ja ütles, et hunt teda elupäästmise eest tänama peaks. Ta lubas oma hobuse hundile söögiks, kui see teda elama jätaks. Hunt ei hoolinud palvetest ühtegi, vaid tahtis meest vägisi ära süüa.
Kogemata juhtus rebane säält mööda minema, kuulis tüli ja astus lähemale. Tahtis kuulda, mis asjast meestel tüli tõusnud.
Mees seletas, et ta hundi küttide käest ära päästnud ja nüüd tahab ta mind tänu asemel ära murda. Hunt ütles, et ta kaua aega metsas küttide eest põgenemas olnud ja mees teda ka määratu*1 aja kotis pidanud. Nüüd tahab ta oma nälga mehe kallal kustutada ja ühtlasi ka kätte maksa, et mees teda kotti tahtnud nälga suretada.
Hunt oli rebase vanaisa mullu suvel ära söönud. Nüid oli paras aeg kätte maksa. Ta ütles:
"Ei mina usu, et niisugune suur loom kotti mahub. Tüki veel kord kotti, siis ma usun, et su jutt tõsi on."
Hunt tahtis näidata, et ta üks õiguse mees on ja tükkis kotti.
"Tõmba saba ka sisse, siis ma näen, et sa kotis oled!" ütles rebane.
Hunt tõmbas saba sisse.
"Köida nüüd kotisuu kinni," sosistas rebane mehele tasakesi kõrva sisse. Mees täitis ruttu käsu.
"Nüüd võta kaks tagumist ratast oma vankri alt ära," õpetas rebane, "ja tassi kott vankrisse."
Ise soovis mehele hääd päeva ja läks ära.
Mees tegi, kuidas kästud. Kui ta vankrile jälle rattad alla oli seadnud, sõitis ta hundiga kodu. Seal toimetati naese abiga asi nii kaugele, et hundil elamisest himu täis sai ja ta oma hinge rahulikult lasi ihust lahkuda.
118. Hunt kotis. H III 6, 13/7 (2) Helme – J. Veri (1899). – AT 155 – 26 t. Maailma tänu. Ülemaailmselt tuntud muinasjutu eesti versioonis kohtame mõningaid lokaalseid erijooni. Põhja- ja läänepoolses Eestis kuni Tartuni on vangi sattunud või kinnijäänud loomaks madu. Helme ja setu teisendites palub hunt talumehe viljakotis varju. Vastseliina (Sandra) variandis jutustatakse "soehauda" kukkunud karust ja teda päästma tulnud kaamelist. Lõpplahenduse toob kõikjal rebane.