Elas vaene-vaene mehekene. Tal ei olnud mitte kui mingit varandust. Pidas aru, et teen endale tõrvase härja. Võttis kokku, tegi tõrvase härja ja viis heinakuhja pääle sööma. Ise läks põõsasse valvama.
Näeb, et oravas tuleb manu ja ütleb:
"Härg, härg, mis sa mu heinu sööd!"
Härg ütleb vastu:
"Need ei ole sinu heinad, need on Jumala heinad."
Nüüd ütleb oravas:
"Härg, härg, ma kargan sulle selga!"
Härg vastab:
"Karga, no karga!"
Kargas selga oravakene ja vajuski tõrva sisse.
Mees põõsast nägi, et jänes tuleb manu.
Jänes ütleb:
"Härg, härg, mis sa mu heinu sööd?"
Härg ütleb vastu:
"Need ei ole su heinad, need on Jumala heinad."
Jänes jälle:
"Härg, härg, ma kargan sulle selga!"
Kargas selga, vajus jälle tõrva sisse.
Tuli rebane.
Rebane ütles samuti:
"Härg, härg, mis sa mu heinu sööd!"
Härg ütleb vastu:
"Need ei ole sinu heinad, need on Jumala heinad."
Rebane jälle:
"Härg, härg, ma kargan sulle selga!"
Härg vastu:
"Karga, no karga!"
Kargas selga ja vajus tõrva sisse.
Tuli karu ja ütles jälle:
"Härg, härg, mis sa mu heinu sööd!"
Härg vastab:
"Nood ei ole su heinad, nood on Jumala heinad."
No karu jälle:
"Ma kargan sulle selga!"
Kargas selga ja vajus jälle tõrva sisse.
Noh, tuli siis susi:
"Härg, härg, mis sa mu heinu sööd!"
Härg ütles:
"Nood ei ole su heinad, nood on Jumala heinad."
Susi ka:
"Härg, härg, ma kargan sulle selga!"
Kargas selga ja vajus tema ka tõrva sisse kinni.
Noh, peremees ootas veel tükk aega – ei tulnud enam kedagi manu. Siis hakkas mõtlema: ma kütan kuuma sauna, viin härja sauna. Küttiski sauna kuumaks ja viis härja kuuma sauna. Ise võttis väitsekese ja võttis tahukese, istus sauna ette ja hakkas väitse ihuma. Ise lausus:
"Ihun, ihun väitsekest,
lõhmuspuust peakest,
orava lõõri lõigata,
orava kaela kaksata."
Orav kargas välja:
"Kulla mees, tsirgu mees!
Ära lõigu mu lõõri,
ära kaksa mu kaela!
Ma toon sulle kaks kotitäit pähkleid!"
Mees ihus väitse edasi:
"Ihun, ihun väitsekest,
lõhmuspuust peakest,
jänese lõõri lõigata
jänese kaela kaksata."
Jänes kargas välja:
"Kulla mees, tsirgu mees!
Ära lõika mu lõõri,
ära kaksa mu kaela!
Ma toon sulle kaks kotitäit kapsaid."
Jälle ihus mees väitsekest:
"Ihun, ihun väitsekest,
lõhmuspuust peakest,
rebase lõõri lõigata,
rebase kaela kaksata."
Rebane kargas välja:
"Kulla mees, tsirgu mees!
Ära lõika mu lõõri,
ära kaksa mu kaela!
Ma toon sulle kaks õrretäit valgeid kanu!"
Mees ihub jälle väitsekest:
"Ihun, ihun väitsekest,
lõhmuspuust peakest,
karu lõõri lõigata,
karu kaela kaksata."
Karu kargas välja:
"Kulla mees, tsirgu mees!
Ära lõika mu lõõri,
ära kaksa mu kaela!
Ma toon sulle kaks tõrretäit mett."
Jälle ihub väist:
"Ihun, ihun väitsekest,
lõhmusest peakest,
soe lõõri lõigata,
soe kaela kaksata."
Susi kargas välja:
"Kulla mees, tsirgu mees!
Ära lõika mu lõõri, ära kaksa mu kaela!
Ma toon sulle kaks laudatäit valgeid lambaid."
Läks siis mees õue vaatama, et kas nad mind petnud on. Vaatab: orav tuleb, kaks kotitäit pähkleid seljas, ise ähib. No vaata! Jänes tuleb järel, kaks kotitäit kapsaid seljas. Jälle lõõtsutab. Siis vaatas, kuidas rebane tuleb, kaks õrretäit valgeid kanu väreleb seljas. Vaatas, kuidas karu tuleb, kaks tõrretäit mett seljas, ise ägiseb. Siis nägi sutt, kaks laudatäit valgeid lambaid valendamas, ise ajab hännaga tagant ja tagant.
Kes oma kraami ära tõi, läks oma teed minema. Jättis kraami vanamehele.
Mees ütles rõõmsalt:
"Kõik on hästi. Ma sain ka natukene varandust, millega elada."
Jutuski otsah.*1
127. Tõrvane härg.RKM II 28, 114/9 (1) Setu, Vilo v. ja k. – Salme Lõhmus < Maria Pajustik, 67 a. (1949). – AT 159 – 7 t. Tuntud läänemeresoome-balti regioonis ja idaslaavlastel.