Ükskord küsnu hunt sääse käest:
"Sia (sina) oled küll kige (kõige) looma verd söönud ja tääd küll, kellel kige magusam veri on. Ütle miule (minule) ka, mia tahan sis ka selle looma liha ja verd süüa."
Sääsk ütlenu:
"Vaata mis hästi tugev nuur (noor) punane miis (mees) on, sellel on kige magusam veri."
Hunt lännu (läinud) sis tii äärde vaatama, kas mõni nuur miis tuleb. Tulnu ka varsti üks priske nuur miis müüdä tiid.
Hunt lännu vastu ja ütlenu:
"Mia murran sind ärä ja süün ärä."
Nuur miis vastanu:
"Kudas? Sia nüüd mind sedäviisi murrad? Lase mia tiin enne omale henge ristikese ka valmis!"
Sedä lubanud hunt tend tehjä (teda teha). Miis astnu üle tii metsä ja lõiganu omale hüä tugeva kepi. Siis tulnu tii pääle tagasi, hundi juurde.
Hunt aanu lõuad lahti ja ütlenu:
"Vaata, siit august panen mia sinu sisse!"
Siis käännu tagaotsa mehe poole ja ütlenu:
"Vaata siit august tuled sia vällä."
Nõnda kui ta mehe iis oma hända tõstnud, võtnud miis tend (teda) hännast kinni, pannu rõnga ümmer käe ja hakanu kepiga hundile pidusi külge heitma (pikuti külge peksma). Ja peksnu sõni kaua, kui ta isi ärä väsinu. Siis lasnu hundi lahti.
Hunt lännu haledaste hulves (ulgudes) metsä ja vähkrenu kolm päeva paksus metsas suure valu siis. Sii mehest peksetud külg lännu kik pallaks.
Kolmandamal päeval hakanu vähä käimä. Teised hundid küsinu, mis temä küllel viga ollava (olevat), et karu (karv) kik maha ollava lännu. Peksä saanu hunt valetanu teistele, ta ollava kauaks päeva päikese kätte magama jäänu, päe ollava karva lahti hautanu.
Üks teine kord saanu hunt jälle tedre kätte ja tahtnu ärä süümä hakata. Teter ütlenu:
"Kudas sia mind sedäviisi süüd? Vaata enne, kust puult tuul on!"
Hunt vastanud:
"Tuul pahast."
Niipea kui ta seda ütlenu, pistnu teter lendu. Ta tahtnu ütelda "tuul põhjast", aga ütelnud pakiga (rutuga) "tuul pahast". Selle sõna juures "pahast" lännu tal lõuad lahti ja teter pääsnu minema.
130. Mees karistab hunti. H II 22, 1098/100 (8) Saarde – Peeter Kangur (1889). – AT 162* + 6 – Mees karistab hunti 47 t. + Tuule suund 24 t. AT 162 on sageli eellooks laialt levinud jutule AT 121 "Hundiriit" ja mitmetes kataloogides ongi arvestatud selle jututüübi osaks. Omaette registreeritud laplastel, kus motiiv puu otsa ronimisest tundmatu. (NB! Pole ju puid.) AT 6, samuti tuntud paljudel rahvastel, liitub Eestis kontaminatsioonidega AT 100 + 3/4, AT 1 + 2 + 3/4 ja tüüpidega AT 56 ning AT 61, lõpetades jutu.