Elasid ütevoori*1 pojakene ja vanaema ja vanaisa ja pojakese vanemad. Elasid keskmist moodi.
Elasid kuikaua elasid, kutsuti neid kos'tma*2 ja nemad läksid. Paabakene jäi üksinda koju.
Tuli ühel õhtul suur soepark*3 ja paabakene pani ruttu ukse kinni. Soed läksid minema. Aga teisel õhtul tuli üks susi üksinda tagasi. Paabakene nägi, et susi tuli tarre, ja pages tagaseina pilusse. Susi otsis kõik nurgakesed läbi, aga ei leidnud midagi. Läks minema.
Paabakene tuli seinapilust välja ja ütles:
"Susi otsis, susi nuhkis!
Ei leidnudki, kus paabakene oli!
Tsetki-paabki.
Susi ei teadnud, kus paabakene oli.
Paabakene oli seinapilus."
Susi ütles:
"Ma teisel korral olen targem."
Tuli teine õhtu. Tuli susi jälle tarre. Aga paabakene nägi, et väljas on susi.
"Ma lähen oherdimulku*4."
Läkski.
Susi tuli tarre. Otsis, otsis, ei leidnud paabakest. Läks küla peale minema.
Paabakene tänitas:
"Tsutki-pabki!
Susi ei leidnudki, kus paabakene oli!
Paabakene oli oherdimulgus!"
Susi jälle:
"Küll ma olen teine kord targem."
Tuli kolmas õhtu. Susi kõneles omaette:
"Küll ma su ära söön!"
Paabakene nägi, et susi tuleb jällegi. Mõtles, et kuhu ma nüüd lähen – ma lähen taaritõrde*5 raba*6 alla, seda susi ei tea.
Paabakene läkski taariraba alla. Susi tuli tarre ja ütles:
"Küll ma su üles otsin!"
Otsis ja otsis, läks kaes taaritõrde ka – ei ole kedagi. Ei tea, kuhu paabakene läinud. Ma lähen vaatan, vahest lauakapis. Vaatas järele – ei ole kedagi.
Aga see taaritõrs oli lauakapi lähedal. Paabakene hirmul taaritõrres. Laskis seal väga suure peeru ja lõi taaritõrre kaane päält ära, otse soele vastu pead.
Susi vihastas ja läks kaema, kes sääl on. Paabakene laskis jälle suure peeru, suurema kui enne. Lõi soel silmad kõik taariraba täis. Susi vaatas, et saaks tarest välja.
Saigi läbi häda välja, läks minema, omal silmad taarikohetusega*7 kinni. Läks järve manu mõskma*8.
Jahimees tuli järve veerde ja nägi, et susi peseb ennast. Tappis soe ära.
Paabakene tuli ka taaritõrrest välja ja naeris, nii et silmist vesi väljas.
Tuli neljas hommik. Pere tuli kos'tmant koju.
Paabakene jutustas:
"Susi tahtis mind ära süüa. Ma pagesin taariraba sisse. Lasksin säält suure peeru, nii et terve maja vabises. Susi laskis tuhatnelja metsa poole; ise ütles:
"Ma tahtsin seni tema alla neelata, kuni teie koju tulete, aga ei jõudnud."
Pererahval oli väga hea meel. See susi oli rumal kui papi peni.
Elasid kuikaua elasid, siis said kuulda, et üks jahimees on tapnud soe, kes ennast järve man pesi.
Paabakene läks selle jahimehe manu ja ütles:
"Tere täämpäst*9!"
Jahimees vastu:
"Tere, jumalukene, tulemast!"
Nüüd kõnelesid omavahel, et vot mihuke oli mul üksinda kodus olek. Susi tahtis mind ära süüa. Ma pagesin taaritõrde, alla raba sisse. Seal lasin suure peeru, nii et tare kõik kumises ja mürises ja lõi taaritõrrel kaanegi päält ära. Lõi tolle taarirabaga soel silmad kinni."
Jahimees ütles:
"Vahest too oligi, keda ma ära tapsin. Tema tuli järve manu ennast mõskma."
"Ahhaa! Too siis oligi, kes mind tahtis ära süüa."
Paabakene tuli ka ära koju ja kõneles teistele ka, et me naaber jahimees tappis tolle soe ära.
See soetapja hakanud hüvasti elama. Saanud soe eest kallist hinda ja läinud rikkaks.
Paabakene läinud ühel päeval teise talusse, kus too jahimees elas. Küsinud endale ka poolsaabaste jaoks. Jahimees lubas ka ja ostis väga head poolsaapad.
Kui pole ära koolnud, elab see paaba praegugi ja kõik teised ka.
*1 ükskord; *2 külla (vrd. vene k. d ujcnb); *3 hundikari; *4 puuriauku; *5 kaljaastjasse; *6 vilja(linnase) jäägid kaljaastja põhjas; *7 taariraba; *8 pesema; *9 tänast päeva
131. Hunt pelgab peeru. S 43224/31 (8) Setu, Vilo v. – Nikolai Oinas < Maria Sootalu, s. 1885 (1932). – Mtº 162 B – 9 t. Tuntud ainult Setus. Võib kontamineeruda tüüpidega AT 43, 130 A või 163.