Vanarahva jutu järele vanast ajast on vana hunt raskesti haigeks jäänud.
Pojad tulnud vaatama ja küsinud:
"Papakene, kas sul võlgasid ka kellegile maksa jääb?"
"Ei, pojakesed! Maksa ei ole kellelegi. Muudkui saamist on igalt poolt, kus te lähete."
Vana hunt surnud ära. Pojapojad tulnud kõik matusele. Matnud papa ära. Olnud natuke aega kõhuli maas. Kõige vanem poeg siis ütelnud:
"Nüüd, vennad, saagile! Igaüks eri paika!"
Üks juhtus hanekarja sekka. Nabib ühe kinni. Hani paluma:
"Aulik isand! Palun luba mul enne surma mõni sõna laulda!"
"No laula!"
Hani lendab ümber hundi ja laulab:
"Kaak – kaak – kaak!"
Saab hundi taha, paneb lendu.
Hunt pahandab:
"Mis köster või kooliõpetaja minust pidi saama, et ma laule kuulan? Nüüd on läind!"
134. Hundi testament. E 47401 (10) – Pärnu – A. Karu (1910). – AT 164* + 227 – Hundi testament 2 t. + Haned palvetavad 4 t.