Ennemuiste olnud väga palju hunte, nii et nad alati koduloomi murdnud. Ühekorra kraapind hunt jällegi lambalauda seina alla augu ja tahtnud sealt lambaid varastada. Pistnud saba august sisse ja kui lambad seda nuusutama läinud, siis keeranud ennast ruttu ümber ja hammustanud niiviisi kõigil lammastel ninad veriseks. Nii teinud ta mitu ööd, kuid lambaid kätte siiski ei saanud.
Peremees näinud, et lammastel ninad verised. Ta ei teadnud, mispärast. Ja kui nii juba mitu hommikut olnud, siis arvanud, et see küll õige asi ei ole.
Läinud öösel lauta piiluma. Hunt tulnud ja pistnud saba jällegi august sisse. Peremees võtnud hundi sabast kinni ja peksnud teda nii palju ühele küljele, et see külg paljaks läinud. Siis pääsnud hunt lahti.
Varsti pärast seda läinud peremees metsa korvivitsu otsima. Paljaskülg näinud seda ja arvanud, et nüüd on paras aeg tulnud. Kutsunud teised hundid ka ja tahtnud peremeest ära murda.
Peremees roninud hirmuga puu otsa. Hundid hakanud puud maha närima. Närinud nii palju, et puu hakanud kõikuma. Peremees mõtelnud, et midagi peaks tegema, muidu murravad hundid mu maha.
Siis tulnud tal hää mõte. Hakanud allapoole ronima ja ütelnud:
"Oot, oot, ma tahan teile näidata! Kui ma muud kätte ei saa, siis paljaskülje ikka kätte saan!" Hundid kartnud ja pistnud jooksu. Paljaskülg kõige ees ja teised tagajärel. Peremees roninud naerdes puu otsast maha ja läinud koju. Sest ajast peale pole ta enam ilma püssita metsa läinud.
137. Ennemuistne jutt paljasküljest. A 99825 (2) üleskirjutamise koht teadmata – Hilda Trepp < T. Loy (1928). – [AT 166 A* 1)] + 121 – Hunt hirmutab lambaid 56 t. + Hundiriit 44 t.