Muiste oli rebane kord küla kaevu juures. Üks naine läks vett tooma ja kuulis, kui rebane kaevu juures tänitas:
"Külanaised, külanaised!
Tulge appi!
Susi reostab küla kaevu!"
Jooksis külast kõik rahvas kaevu juurde. Siis nägid, et sutt pole kuskil. Hakkasid rebast taga ajama, teda loopima, millega aga said. Sellepärast, et see neid petnud oli. Üks naine viskas niinekoorest viisunärakaga. Rebane võttis selle viisuräbala kaasa ja läks oma teed.
Läks, läks. Sai õhtuks ühe talukese manu. Läks tollesse tallu ööseks. Küsis ka, et kuhu ma selle viisu panen. Peremees ütles:
"Pane ahju äärde kanade juurde!"
Panigi rebane oma viisuräbala ahju äärde kanade juurde.
Heitsid magama.
Aga rebane tuli öösel üles, lõhkus oma viisu päris ära ja köitis niineräbalad kanale kaela. Siis läks ise magama tagasi.
Hommikul tõusis üles. Hakkas ahju äärest viisku võtma – ei ole. Siis ütles peremehele:
"Kanad on mu viisu ära lõhkunud. No kust ma nüüd veel niisuguse kena viisu saan!"
Peremees andis rebasele viisu eest kana.
Rebane võttis kana ja läks minema. Jõudis õhtuks ühe talu juurde ja palus öömaja. Siis küsis peremehe käest:
"Kuhu ma oma kana panen?"
"Pane lauta hanede juurde."
Panigi rebane kana lauta hanede juurde.
Heitsid magama.
Aga rebane tuli öösel üles, hiilis lauta, sõi laudas kana ära ja pani kana soolikad hanede kaela. Ise läks tarre tagasi ja heitis magama.
Hommikul läks peremehega koos lauta kana võtma. Peremees vaatab: hanedel kana soolikad ümber kaela, aga kana ennast pole kusagil. Rebane ütles, et haned on kana ära söönud. Et tuleb kana asemel hani anda. Peremees andis rebasele hane.
Rebane läks minema.
Õhtuks sai jälle ühe talu juurde ja läks tallu ööseks. Küsis peremehe käest:
"Kuhu ma selle hane panen?"
"Pane lauta oinaste juurde."
Rebane pani oma hane lauta oinaste juurde.
Heitsid magama.
Aga rebane tuli öösel üles, läks lauta ja pistis laudas oma hane nahka. Soolikad mähkis oinastele ümber kaela. Siis läks ise ka tarre magama.
Hommikul läks rebane peremehega koos laudast hane võtma. Peremees vaatab: oinastel hanesoolikad ümber kaela, aga hane ennast pole kusagile. Rebane ütles, et oinad on hane nahka pannud, et tuleb hane asemel oinas anda. Peremees andiski hane asemele oina.
Rebane võttis oina ja asus teele.
Läks kui kaua läks, õhtuks jõudis ühe talu juurde. Läks tallu ööseks. Küsis peremehe käest:
"Kuhu ma selle oina panen?"
"Pane lauta lehmade juurde." Pani rebane oina lauta lehmade juurde.
Heitsid magama.
Aga rebane tuli öösel üles, läks lauta, pistis oma oina nahka, mähkis soolikad lehmadele ümber kaela ja läks tagasi tarre magama.
Hommikul läks rebane peremehega koos oinast laudast võtma.
Peremees vaatab: lehmadel oina soolikad ümber kaela, aga oinast ennast ei kusagil.
Rebane ütles, et lehmad on oina nahka pannud. Et oina asemel tuleb lehm anda. Peremees andis rebasele oina asemel lehma.
Rebane võttis lehma ja asus teele.
Läks kui kaua läks, õhtuks jõudis ühe talu juurde. Läks tallu ööseks. Küsis peremehe käest:
"Kuhu ma oma lehma panen?"
"Pane lauta härgade juurde."
Pani rebane oma lehma lauta härgade juurde.
Heitsid magama.
Aga rebane tuli öösel üles, läks lauta ning sõi oma lehma ära. Soolikad mähkis härgadele ümber kaela. Siis läks ise tarre magama.
Hommikul läks rebane peremehega koos laudast lehma võtma.
Peremees vaatab: härgadel lehma soolikad ümber kaela mähitud, aga lehma ennast pole kusagil. Rebane ütles, et härjad on lehma ära söönud. Et lehma asemel tuleb härg anda.
Peremees andis rebasele lehma asemel härja.
Rebane võttis härja ja asus teele.
Läks kui kaua läks, õhtuks jõudis ühe talu juurde. Läks tallu ööseks. Küsis peremehe käest:
"Kuhu ma oma härja panen?"
"Pane lauta hobuste juurde."
Pani rebane oma härja lauta hobuste juurde.
Heitsid magama.
Aga rebane tuli öösel üles, läks lauta ning sõi laudas oma härja ära. Tuli tarre tagasi ja heitis magama.
Hommikul läks rebane koos peremehega laudast härga võtma. Peremees vaatas: hobustel mähitud härja soolikad ümber kaela, aga härga ennast pole kusagil.
Rebane ütles, et hobused on härja ära söönud. Tuleb härja asemel hobune anda.
Peremees andiski rebasele hobuse koos ree ja rakmetega.
Rebane istus rekke ja läks sõitma. Sõitis nii palju kui sõitis, siis nägi, et jänes tuleb teed pidi vastu. Rebane hakkas laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Jõudis jänese juurde.
"Tere, vader, jumalime! Kuhu sa lähed? Kae kui sul on hüva hobune ja ilusasti mõistad laulda. Võta mind ka sõitma! Ma aitan sul laulda."
Rebane võttiski jänese ree peale. Läksid kahekesi minema ja hakkasid laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Jõudsid kitse juurde.
"Tere, vader, jumalime! Kae kui ilusa hobuse sa oled saanud ja kui ilusti sa laulda mõistad. Võtke mind ka peale, ma aitan teil laulda."
Võtsid kitse ka peale. Asusid teele ja hakkasid kolmekesi laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Tuli peni vastu.
"Tere, vader, jumalime! Kae kui ilus hobune teil on ja kui ilusti te laulda oskate. Võtke mind ka peale, ma aitan teil laulda."
Võtsid peni ka peale. Hakkasid jälle edasi minema ja laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Tuli susi vastu.
"Tere, vader, jumalime! Kae kui ilus hobune teil on ja ilusti mõistate laulda. Võtke mind ka peale, ma aitan ka teil laulda."
Võtsid soe ka peale. Asusid jälle teele ja hakkasid laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Tuli karu vastu.
"Tere, vader, jumalime! Kae kui ilus hobune teil on ja ilusti mõistate laulda. Võtke mind ka peale, ma aitan ka teil laulda."
Võtsid karu ka peale, läksid minema ja laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Sattus põder vastu.
"Tere, vader, jumalime! Kae kui ilus hobune teil on ja ilusti mõistate laulda. Võtke mind ka peale, ma aitan teil laulda."
Võtsid põdra ka peale. Asusid teele ja hakkasid laulma:
"Viisu eest sain kana,
kana eest sain hane,
hane eest sain oina,
oina eest sain lehma,
lehma eest sain härja,
härja eest sain hobuse!"
Sõitsid hulgakesi niikaua kui sõitsid, siis läks vehmer*1 katki. Rebane saatis jänese vehmri perra. Jänes tõi vitsakese.
Rebane ütles:
"Sellest ei saa mingit aisa!"
Saatis kitse vehmri perra. Kits tõi ka samasuguse vitsakese, ainult pisut jämedama.
Rebane ütles:
"Ei saa sellest mingit aisa!"
Saatis peni aisa tooma.
Peni tõi jälle samasuguse vitsakese, ainult veidikese jämedama.
"Ei saa sellest ka miskisugust aisa!"
Saatis rebane soe aisa otsima.
Susi läks metsa, kiskus ühe puu juurtega välja ja tõi hobuse juurde.
"Ka sellest ei saa kuidagi aisa!"
Siis saatis rebane karu aisa otsima.
Karu läks metsa, kiskus ühe väga suure kuuse juurtega välja ja tõi hobuse juurde.
Rebane ütles:
"Sellest palgist ei saa ka kuidagi aisa."
Saatis põdra.
Põder läks metsa, tõi metsast suure kõivu ja ütles:
"Sellest saab."
"Ei saa sellest ka mingisugust aisa! Ma lähen ise ja toon aisa," ütles rebane, "aga teie olge niikaua hobuse juures."
Läkski rebane ise aisa tooma.
Selle aja sees, kui rebane aisa tõi, murdsid karu ja susi hobuse maha, sõid seest liha ära ja toppisid hobusenaha õlgi täis. Nad seadsid hobuse seisma ja kõik elajad läksid selle juurest oma teed.
Tuli rebane aisaga metsast hobuse juurde, pani aisa oma kohale ja istus rekke. Hakkas üksinda edasi sõitma. Hobune ei astunud ühtegi sammu edasi. Rebane lõi hobust roosaga. Hobune kukkus maha ja üles ei tõusnud.
Ronis rebane reest maha ja nägi, et hobune on lõpnud. Jättis hobuse sinnapaika kõige riistadega, aga ise läks ka ära metsa.
Rebane hulkus metsa pidi ja jõudis ühe tsirgu*2 pesa juurde. Tsirgukene laulis pesa lähedal puu oksa peal. Seal pesas olid tal juba pojad välja haudutud.
Rebane oli väga näljane, tahtis poegi ära süüa. Aga tsirgukene hakkas paluma:
"Ära sa söö mu poegi ära! Ma õpetan sulle, kust sa süüa saad."
Rebane hakkas ähvardama:
"No kui sa mind õpetad, kust ma süüa saan, siis jätan su pojad ellu. Aga kui ei õpeta, siis pistan ühekorraga nahka."
Tsirgukene õpetas:
"Seda teed pidi tuleb üks naine, läheb katsikule. Ma lähen lendlen tema ümber. Tema hakkab mind lööma, aga kausid toitudega kukuvad maha. Sealt saad süüa."
Rebane peitis tee veerde põõsa taha, vaatas, et naine lähebki katsikule, mõlema käe otsas toidukausid.
Tsirgukene lendles ümber naise pea. Naine hakkas tüütajat lööma, aga siis langes kauss käe otsast maha ja kõik söök kukkus teele. Naine jättis selle katsikukraami sinnapaika ja läks minema.
Rebane tuli põõsa tagant välja, sõi toidu ära. Oligi söönud. Läks hulkus metsa pidi ja hakkas viina tahtma. Tee oli selge, läks jälle tsirgu pesa juurde ja ütles:
"Kui ma viina ei saa, siis ma söön su pojad ära."
Tsirgukesel oli muidugi poegadest kahju ja hakkas jälle rebast õpetama:
"Mees läheb teed mööda, viinavaat ree peal. Ma lähen lendan selle vaadi peale. Tema hakkab mind eemale lööma, lööb vaadi katki, viin voolab maha ja sealt sa saad siis juua."
Läkski rebane jälle kõrvale ja vaatas, kuidas mees viinavaadiga tuleb. Tsirgukene lendas vaadi peale. Mees vaatas, et tsirk püti peal, nii lõigi kepiga, et paras tsirgule. Aga tsirk lendas eest ära ja löök läks vaadi pihta. Lõigi vaadi lõhki ja viin voolas maha.
Mees läks edasi, aga rebane tuli metsast välja, jõi viina ja jäi purju. Hakkas tsirgu käest küsima, et kuidas ma naerda saaks. Et kui naerda ei saa, siis söön su pojad ära.
Tsirgukesel muidugi oma poegadest kahju, hakkas jälle rebast õpetama:
"Sa mine külla rehe manu, seal peksab mees koos pojaga reht. Seal ma sulle naeru korraldangi."
Rebane läkski rehe juurde ja vaatas, kuidas isa pojaga kootidega reht peksavad.
Seal lendas tsirgukene isale pähe. Poja kord oli koodiga lüüa. Ta tahtis tsirgule lüüa, aga hoopis sattus isa pihta.
Rebane saigi naerda.
Siis hakkas rebane sauna igatsema. Ütles tsirgule:
"Kui sa mulle sauna ei küta, siis ma söön su pojad ära."
Tsirgukesel muidugi jälle oma poegadest kahju. Läks külla sauna kütma. Sai sauna kuumaks, ütles rebasele:
"Saun on valmis, võid sauna minna."
Rebane ütles siis:
"Ma tahaksin jooksuga sauna minna, – saaks hea kuuma naha enne. Ma tahaks kohe põgeneda, justkui keegi ajaks taga! Kui ma ei saa pageda, siis söön su pojad ära."
Tsirgukesel ikka oma poegadest kahju. Ütles siis:
"Sörgi sauna minnes läbi küla, küll penid sulle järgi virutavad."
Rebane hakkaski läbi küla sauna poole minema. Külapenid kõik rebasele kannule. Oligi vaja pakku joosta. Sai suure hädaga sauna pageda, seal hakkas oma jalgade käest küsima:
"Jalakesed, mida teie tegite?"
"Me jooksime! Me jooksime, et ei saaks rebast kinni."
"Kõrvakesed, mida teie tegite?"
"Me kuulasime! Me kuulasime, et rebast kinni ei saaks!"
"Silmakesed, mida teie tegite?"
"Meie vahtisime! Meie vahtisime, et rebast kätte ei saaks!"
"Ninakene, mida sa tegid?"
"Ma sihtisin! Ma sihtisin, et rebast kätte ei saaks!"
"Aga händ, mida sina tegid?"
"Ma lõin ühe puu vastu ja teise puu vastu kolks ja kolks! Et nad saaksid ikka rebase kätte."
"Ah sa tegid nii, et penid saaksid rebase kätte!"
Tsuskas hänna ukse vahelt välja ja ütles:
"Penid, sööge händ ära!"
Penid tulid, haarasid rebase hännast kinni, tõmbasid rebase saunast välja ja panid nahka.
Tsirgukesele jäid pojad alles.
156. Jutt rebasest.S 67004/28 (6) Setu, Vilo v., Kalde k. – Aleksei Põhi < Maarfa Hallist (1933). – AT 170 + 158 + 56 C* (1* + 56 B* + 248 A*) + 154 IV – Rebane öömajal 34 t. + Regi katki 53 t. + Rebane nõuab süüa, juua ja naeru 45 t. (Rebane varastab korvi 43 t. + Rebane nõuab juua 15 t. + Tark lind 34 t.) + Rebane ja saba 55 t. Hästi välja arendatud traditsiooniline kontaminatsioon Setus populaarsetest rebasejuttudest.