Vanal ajal määranud Vanajumal inimesele kakskümmend viis aastat eluiga, eeslile aga kolmkümmend aastat. Eesel hakanud paluma, et ei jõua nii kaua elada. Siis pandi see iga inimesele juure. Nii oli inimesel juba 55 aastat eluiga.
Koer hakanud ka paluma, et ta ei jõua elada nii kaua. Ja see kolmkümmend aastat eluiga pandi jälle inimesele. Nüüd sai inimene juba kaheksakümne viie aastaseks. Nii on inimene oma koduloomadest vanem.
161. Elu pikkus.ERA II 268, 60 (21) Narva < Võru, Koiola v. – Erich Luht < Mari Tolk, s. 1862 (1939). – AT 173 – 7 t. Jutu naljandilaadses lõpuosas võrreldakse inimese iga aastakümne mõistust mõne looma omaga.