Muhus olnud viimati veel üks kangesti kaval ja tark unt. See teind pailu paha, murdand lambud ja loomi. Ükski jahimees pole teist käde*1 saanud.
Ükskord antud jälle kõva käsk: keik mehed välja üle Muhumaa! Pandud siis mees mehe kõrva ja käidud nõnda terve Muhumaa läbi ühest äärest teise. Aga unti pole mitte kuskist leitud.
Keegi mees olnd jälle luubiga*2 merel. See näind, et unt meres suure alli kivi taga, paljas peanupp vee pääl. Läind unti ära ajama. Saand undi juure, nõnda unt üppand rapsti! paati, ambad irevil. Mees tahtnd Muhumaa randa sõuda, aga unt äi lase. Kui mees vähe liigutand, nõnda unt kohe "ärrr" ja "ärrr"!"
Tuul ajand paadi Virtsu randa. Sääl unt kargand maale ja joosnd metsa.
167. Hundipaadimees.ERA II 201, 283/4 (61) Karja, Leisi v. – Kaljo Lepp, 75 a. (1938). – [Mtº 189] – Hundivoorimees 10 t. Üleskirjutused Harju- ja Läänemaalt ning saartelt.