Kits ja jänes hakkasid kord vaidlema selle üle, kumb neist jõuab rohkem rohtu süüa. Läksid siis rebase juurde nõu küsima, et see lahendaks nendevahelise tüli.
Rebane mõtles natukese aega ja ütles siis:
"Homme hommikul tulge siia aasale. Kumb teist jõuab rohkem rohtu süüa, see jääb inimese juurde elama, kes vähem sööb, see peab inimest kartma ja tema eest peitu jooksma."
Järgmisel päeval tulid jänes ja kits rebase juurde. See viis nad aasale ja käskis sööma hakata.
Kits ja jänes sõid kogu päeva, sõid ja sõid. Päike loojus, mõlemad sõid suure hoolega edasi. Alles pimeduse tulekuga jätsid nad söömise ja rebane viis nad puu alla magama. Jänes heitis maa peale ja jäi kohe magama, kits heitis küljeli ja hakkas mäletsema.
Jänes ärkas ja küsis: "Mis sa seal teed?"
"Ei midagi tähtsat," vastas kits, "närin ajaviiteks puukoort. Kui puukoort enam ei jätku, tulen sind närima."
Jänes ehmatas ja jooksis kohe metsa, kits jäi puu alla, kust rebane juhatas ta inimese juurde.
Sellest ajast alates on kits koduloom, jänes aga elutseb metsas, kardab inimesi ja põgeneb nende eest.
177. Kits ja jänes võistlevad söömises. RKM I 6, 121 Kose, Ravila - Aug. Palm (1910-1957). - AT 203 - ainuke teisend. Samasüeelises soome muinasjutus "Lammas ja hobune võistlevad söömises" arvab lammas, et ta kaotas hobusele oma nõrkade jalgade tõttu.