Ennemuiste olnud korra lambal kange nälg. Kui ta kusagilt midagi ei ole saanud, läinud ta koera käest laenama. Koer annud, mis tal tarvis olnud, ja manitsenud veel, et lammas oma võla ka rutuste ära maksab.
Lammas ütelnud:
"Kui ma muidu ei saa, siis maksan oma kasukaga."
Läinud tükk aega mööda. Lammas aga ei ole maksmise peale sugugi mõtelnud, vaid elanud rahulikult edasi.
Koer jälle näinud, et lammas võlga maksta ei taha, ja läinud Jumala juurde kaebama. Jumal kutsunud lamba oma juurde ja küsinud, kas see tõsi on, mis koer kaebas.
Lammas ütelnud, et see tõsi olla. Ta unustanud maksmata ja praegu ei olla temal midagi maksta.
Jumal aga ütelnud, et ta oma kasuka peab ära võtta laskma.
Lammas palunud vastu, et tema kasukat mitte tervelt ei või ära anda, vaid karvad üksi kasuka pealt. Siis leppinud ka koer sellega, ja lasknud oma peremeest lamba villad ehk karvad ära niita.
Peremees aga teinud neist villadest omale kuue ja sest saadik niidetakse lambaid.
178. Koer lambaga kohtus. E 22146/7 (19) Pärnu-Jaagupi, Vee v. - Mart Aija (1896). - Mtº 203 B - 7 t.