Hkkas kord kikas ka naist võtma. Selle tarvis olli ta naabri Jaagu talost noore kirjusulgedega kananeiu väljä valitsenu. Pulmapääv olli pia kätte jõudmas, kui äkitselt üts kõverus sisse käänd. Pulmaõlut keetes kukkus noorik äkitselt palava õlle patta! Abi sai küll ruttu: mees, vana kikas, johtu*1 ka paa man olema ja tõmmas teda ruttu pajast välja, aga ta olli kui ärä koolu, es liigutagi*2 enam.
Nad veiva*3 surnud nooriku välja ja paniva aia pääle kujuma*4. Peigmees ikki*5 küll, kas silma pääst vällä, aga es avita midagi.
Viimate johtu vana reinuisand sinnä nuuskima ja võttis nooriku omale kõtu täites. Peigmees nägi, kuidas reinuvader noorikuga läts, rakend*6 ruttu oma tillukese kõivutohutse*7 tõlla ette kats tillukest kõrvi hiirekest. Ja nakas Kurjasünnituse mõisa poole kihutama, nii et tillukesed hobused vatutasivad*8.
Tee pääl tulli kivi vasta ja palles endad ka pääle võtta. Kikas ajas vastu:
"Tõld ei kesta ja hobese ei jõvva vidädä. Mul om hulk maad minna, kunas ma peräle saa."
"Ah ei ole midägi," koste kivi, "mina saa sulle sääl ka abis olema."
Kivi sai pääle võetus ja nad nakassiva jälle kihutama.
Jälle... tuli neile kanamuna vasta ja palles enda pääle võtta. Tema saie ka suure hädäga pääle võetus.
Edesi sõiten tulli neile nõgel vasta ja palles ka enda pääle võtta. Kikas võttis ka teda pääle, kui tema lubas kikkale abis olla.
Nüüd sõideti neljakeste Kurjasünnituse mõisale sisse. Aga mõisa valitseja oli kodust ärä lännu. Minti tarre. Sääl es ole ühtegi henge muid kui kikka noorik kõhutas õrre pääl. Ta olli vaheajal ärä toibunu.
Peigmees kukk läts oma nooriku kõrva õrre pääle makama, kuna nõel pisti tooli sisse, kivi läve kottale*9 ussepuu pääle, aga kanamuna läits tuhkhauda*10. Nii oodiva*11 nema, kuni reinuvader kodu tulli.
Tema tulli ka pia, aga ta lõõtsutas koledaste, kui ta lävest sisse tulli. Kohe istus ta tooli pääle, aga kargas kisendades üles ja tahtis valuga - nõgel olli temale persele tsusanu - ahju joosta, aga sääl partsatas muna lahki ja viskas temale tuhka vasto silmi. Poolpimme, tahte*12 ka lävest välja joosta, aga sääl kukutas kivi enda temale pähä nii, et ta koolult*13 maha satte*14.
Kes olliva nüüd rõõmsam kui noorpaar; kivi, muna ja nõgel saiva ka saaja kutsutus*15. Nüüd peeti Piiri talun suure toreda saaja, kohe kaik Jaagu talu "kikka" ja "kana" saiva kutsutus.
*1 juhtus; *2 ei liigutanudki; *3 viisid; *4 kuivama; *5 nuttis; *6 rakendas; *7 kasetohust; *8 vahutasid; *9 ukse kohta; *10 leelõukasse; *11 ootasid; *12 tahtis; *13 surnult; *14 kukkus; *15 pulma kutsutud
187. Kukk, kivi, muna ja nõel rännakul. H II 51, 54/7 (3) Võnnu - Jaan Mootisse (1895). - AT 210 - ainuke teisend.