Kohus oli koos. Siga ja peni astusid ette. Siga oli kaevanud peni peale, et see on tema söögi käest ära söönud. Nüüd, kui nad seaduse ees seisid, küsis kohus peni käest:
"Mispärast sa sea käest söögi ära sõid?"
"Aulik kohus! Asi ei ole nii, nagu siga kõneleb. Perenaine pani meile ühte ruihte*1 söögi. Hõikas sead sööma ja käskis ka mul süüa. Me sõime mõlemad, kuni toit otsa lõppes."
"Mis sa, siga, tolle pääle ütled?" küsis kohus.
Siga kostis:
"Asi oli küll kõik nii, nagu koer rääkis. Aga oli ju talv ja mina haudusin oma külmanud kärssa, kuna peni vahetpidamata sõi: "Lõpe! Lõpe!" Nii lõppeski toit otsa ja ma jäin ilma."
195. Lõpe, lõpe! H I 6, 519 (1) Vastseliina - Jaan Sandra (1895). - Mtº 219 H 1) - ainuke teisend.