Varesel olnud ühekorra nälg noodas. Mõelnud: leiaks kasvõi hobuse junnigi, leiaks sealtki mõne kaeratera südame kinnituseks!
Lennanud näljaga ühest paigast teise. Saanud veelombi juurde ja näeb, et suur konn vees, vahib pea väljas. Vares mõelnud:
"Oh-hoo! Siit ma saan hea nokatäie! Aga kuda konna kätte suada?" Hakanud konna veest välja meelitama:
"Tule välja, aame ka ilmaasjust suutäie sooja juttu!"
Konn kartnud:
"Tuleks küll, aga sa sööd mu ära."
"Ei söö."
Konn:
"Ei ma usu."
Vares:
"Ausõna, ei söö!"
Konn ikka pikapeale tulnud veest välja. Nii kui välja tulnud, nii vares napsanud ta kinni.
Konn ütelnud:
"Sa andsid ju ausõna, et ei söö."
Vares küsinud:
"Kes seda kuulis?"
Konn hakanud siis kavalusega varest kiitma:
"Küll sul on ilus hall kuub! Kui ilusad hallid püksid sul veel on!"
Varesele kiitus meeldis. Hakanud konnaga koos kiitma, et "kampsun kua! kampsun kua!" ja pillanud konna noka vahelt maha. Konn hüpanud sulpsti vette.
Sedaviisi kavalusega peastis konn oma elu.
P.S. Selle jutukese varesest rääkis mulle Võsu Volli. Käisin tal põrsast lõikamas. Ta küsis: "Mis sa tasu selle eest tahad?" - "Mina ei taha tasu kedagi." Ütlesin, et kui sul on mõni hea jutt ja see on kõik. Tema kõneviis oli alati nii, et aame suutäis sooja juttu. Ja nii ta siis rääkis suutäis sooja juttu sest varesest ja konnast.
Nimi oli Voldemar Odras, *5*5 aastat vana. Elas Torma kihelkonnas Sadala vallas Tõreda külas Võsu talus.
204. Konn kiidab varest. RKM II 192, 99/103 (63) Torma, Priidu Tammepuu < Julius Sildvee < Voldemar Odras, 55 a. (1962). - AT 227* - 14 t. Lähedane muinasjuttudele AT 6, 57 ja 242, kus ohver kavalusega oma kinnipüüdjat ahvatleb rääkima ja siis lõugade vahelt pääseb.