Karu küsind rebase käest:
"Kas tead, kuspoolt saab mett? Suu jookseb üsna vett."
Rebane va kaval teadnud, et kusagil talumihel tammepakk käsil lõhkuda ja vai vahel. Ütlend karule:
"Tean küll. Aga peame öösel minema. Ja pead ka tasa olema."
Karu tõutand vaikne olla.
Läind öösel paku juure. Rebane ütlend:
"Puu on pikkas*1 ja mesilasi ei ole enam, ainult mesi üksi. Pane käpad siia prau vahele, küll siis hakkab mesi tulema."
Karu pannud käpad prau vahele. Rebane kiputand vaia vahelt ära, karu käpad jäänd kinni. Karu hakand karjuma.
Rebane pilkama:
"No Mesikäpp, ära söö nii palju, et kõht valutama hakkab!"
Pererahvas ärkand selle kisa peale üles, näinud: karu õues! Võtnud vemlad ja peksnud karu ja pidand karu maha lööma. Karu saand suure kiskumisega käpad kätte, aga kindad jätnud peremehele.
Karu meehimu kadund mõneks ajaks.
21. Käpp puulõhes.ERA II 289, 70/1 (9) Kaarma, Loona v., Ahjala k. – Tiina Õunpuu < Riidu (Priidu) Anis, s. 1854 (1940). – AT 38 – 17 t. Lähedastest tüüpidest vt. AT 151 ja vanapaganajutt AT 1159.