Karjalapsed tegid tuld ja sõid tule ääres. Ja sipelgad tulid nende juure ja kusid neile jalge pääle. Nemad panid sipelgapesa põlema.
Sipelgas läks laste pääle ülevase isale kaebama, et karjalapsed väega palju leiba maha purutavad, et neil leib ära võetas*1 ja enämb neile ei anta. Ja et tema pesa ära põletavad.
Ämblik läks nende karjalaste eest kostma. Ütles, et karjalastel pole lauda, kus nad leiva pääle panevad. Nad ju peost söövad ja säält võib ka maha pudineda. Ja sipelgas ise läks neile kurja tegema: ta kuses ja pures neid valusasti ja sellepärast panid nad pesa põlema.
Ülevane isa ütles sipelgale:
"Sa oled isi süüdi, et sa neid läksid kiusama!"
Võttis sipelga kinni ja viskas ta taevast maha. Nii on ta keskelt pooles*2.
Ja ämblikule anti väega pikk ja siidine nüür*3, et ämblik oli õigust rääkinud ja õigusearmastaja olli.
*1 võetaks; *2 pooleks; *3 nöör
266. Sipelga ja ämbliku elulugu. KKI 2, 121/2 (8) Otepää - Linda Lausing < Anna Tamm, 80 a. (1946). - Mtº 284 - Ämblik ja sipelgas 28 t. Rahvusvaheline valmisüee, mis eesti keeles trükitud alates Rosenplänterist (1817). Arvele võetud ka Aarnel tekke- ja seletusmuistendina US 66. Arvukad käsikirjalised teisendid (18) trükisõnamõjulised.