Lõukoer, kes kõige kangem teiste metsaliste seas on, läks karu, hundi ja ilvesega jahti pidama. Olid nemad palju teisa loomi kinni võtnud, et pidid jagama, siis ütles lõukoer:
"Esimene osa on minu päralt, seepärast, et ma olen koos teiega püidnud; teine osa on minu päralt, et ma teie kuningas olen; kolmas osa on ka minu päralt, seepärast, et ma kõige kangem teie seast olen, ja et ma palju enam tööd olen teinud ja jooksnud. Selle neljandama osa pärast tahame võidelda, ja kes võimust saab, selle päralt peab see olema."
Nenda sai tema kõik osad enesele, sest ükski ei tohtinud*1 tema peale hakata.
Teisel korral läks lõukoer koera ja rebasega välja. Kui nemad olid hirve kinni püidnud, mis pidi jagatud saama, siis käskis lõukoer, et koer pidi seda jagama.
See jägas siis lõukoerale ühe osa, rebasele ühe osa ja enesele võttis ühe osa.
Aga lõukoer ei olnud sellega rahul ja andis käpaga koerale nõnda, et küll sai, ja käskis rebast jagada.
Rebane pani aga kõik kolm osa kokku ja andis lõukoera hooleks.
Siis ütles lõukoer naerdes:
"Kes on sind õpetanud jagama?"
Rebane kostis:
"Seesama, kes siin maas magab punase kasukaga!"
*1 julgenud
28. Lõukoer teiste metsalistega.H III 23, 724/5 (5) Vigala – Mihkel Aitsam (1895). – AT 51 – Lõvi osa 14 t. (Vt. eelmine.)