Ükskord hakkasid sitt ja tatt omavahel vaidlema, kus parem elu on, kas linnas või maal. Sitt ütles:
"Maal om pareb*1 elo."
A tatt ütles:
"Linnah*2 om pareb."
Sitt jälle:
"Linnah om sitõb. Kolmada kõrra päält ku lastas alla, sis kolisõs õnnõ. Valõtas*3 vett ka viil*4 krae vahelõ, lastas läbi torosidõ*5 alla. Maal om pareb. Maal pandas*6 tasaköisi pehme haina*7 pääle maaha, ilosahe un' kohe*8."
Tatt ajas oma õigust:
"Linnah om pareb! Linnah pandas ilosahe puhta taskurätiga taskuhe*9, a maal hiit*10 maamiis maaha prantsatas õnnõ*11. Peräh*12 hõõrd*13 viil jalaga lakkä*14 ka. Vahest viskab tee pääle, kust kõik üle käivad."
Niisiis vaidlevad tänaseni omavahel. Üts ütleb, et linnas on parem, teine, - et maal on parem.
*1 parem; *2 linnas; *3 valatakse; *4 veel; *5 torude; *6 pannakse; *7 rohi; *8 ilusasti hunnikusse; *9 taskusse; *10 heitis, viskas; *11 nagu prantsatas; *12 lõpuks; *13 hõõrub; *14 laiali
281. Sitt ja tatt. RKM II 92, 21 (2) Setu - Anna Relli < A. ja V. Tammeorg (1958). - AT 293 F* 1) - ainuke teisend. Vrd. AT 112 ja 282 A*.