Rebane olnud ennemuiste väga kaval loom. Pandud teda mistahes ameti peale, iga ameti peal sai ta oma jagu toitu.
Kord pannud lõukoer rebase kalameheks. Mõelnud ise:
"Eks ta mehike selles ametis ometi nälga sure!"
Rebane läinud jõe äärde. Palganud omale vanamehe, kes võrguga kala püüdnud. Rebane ja vanamees söönud ise kahekesti kalu.
Kord tulnud lõukoer vaatama, kuidas rebane läbi saab. Rebane parajasti praadinud kalu. Tuli põlenud; tule peal olnud pann, panni peal kalad.
Lõukoera nähes hakanud rebane suure isuga kalu sööma. See vaadanud vesise suuga pealt. Viimaks ütelnud paha meelega:
"Tema raibe sööb kalu alati ja mina vaene ei saa piduroakski kalu! Sina riivatu!"
Läinudki minema.
30. Rebane kaluriks. E 36391 (18) Kadrina – A. C. Kivi (1898) – 1 t.