Lõvi peab olema*1 ju kõige metsloomade kuningas. Aga rebane olli kangesti kelm ja tegi kõiksugu kurja. Ise oli ta kärmas joosma. Teda saadeti siis ikki käskjalas*2 igale poole. Ükskord öeldi:
"Mine kutsu jänes siia!"
Rebane läks ja murdis jänese ära. Siis läks tagasi ja ütles, et jänes ei tule, hakkab vastu ja ei tule.
No siis lõvi saatis kellegi teise. See läkski sinna... Aga rebane oli juba jänese ära murnd. See läks uueste sinna kuninga juurde ja ütles, et rebane on jänese ära murnd vigaseks ja et jänes ei saagi enam siia tuldud.
Kutsutud rebane siis sinna, et tule, sa oled jänese sedasi vigaseks murnd. Ei, tema ei tea kedagid ja läind jälle ikka minema. Saadetud siis uus käsk järele, et tule sinna, et sa oled ikka kurjategija. Rebane ei ole läind.
Tuld siis uus käsk järgi. Siis ta läind sinna, olnd pea koorepütti pistnd, pea koorega teind ja ütlend, et ma olen ju niipalju haige, et ma ei saand kudagi siia. Et kuningas annab mulle andeks. Aga kuningas tund ära, et valetab.
Põlegid*3 sugugi mädane see pea; et pea mädaneb temal otsas! Sul ju koorene see pea. Kuule, sa oled külanaiste koorepüti kallal käind! Noh, ja saand ikki siis jälle peksa selle eest.
*1 pidavat olema; *2 käskjalaks; *3 ei ole
31. Reinuvader kohtus. RKM II 156, 568 (22) + RKM Mgn II 71 Tori, Oreküla, Kellame t. – Pille Kippar < Liisa Kümmel, 75 a. (1963). – AT 53 – 5 t. Eesti üleskirjutused on fragmentaarsed või liitunud teiste tüüpidega.