Reinuvader hulkunud mööda mõtsa ja maad. Korra tulnud ta Muru järve äärde, kus üks saunamees palgitükkidest parve teinud, millega järve pääle sõitma minna. Rebane näinud meest töötamas ja ütelnud:
"Külaonuke, tee minule ka üks säärane parvekene!"
Mees vastu:
"Kui sa veel jorad, viskan so kesk järve kivi pääle!"
Rebane jällegi:
"Tee no minul´ ka säärane parvekene!"
Mees võtnud rebase kinni ja virutanud kesk järve kivi pääle.
Nüüd rebane hädas, palub kalakesi omale appi. Kalad tulevadki. Kõigepealt tuleb suur havi.
Rebane suurustab:
"Sinu rigu selga ma küll ei istu!"
Tuleb luts. Rebane jälle:
"Sinu pusu selga ma ka ei istu!"
Tuleb kiisk.
"Kasi sina, luuselga!"
Nii käinud palju kalu, ühel üks, tõsel tõine viga. Viimaks tulnud kirju angerjas.
"Tule lähemale, minu jalakesed saavad muidu märjaks!"
Angerjas tulnud ka kivi külle alla. Krapsti! Võtnud rebane angerja kinni ja visanud kaldale. Ujunud ise kohe järele.
Korjanud kuive raage kokku, teinud tule ülesse, hakanud angerjast küpsetama. Tuli põlenud pragisedes ja paukudes. Rebane mõtelnud, jahikoerad tulema. Vaatanud ümberringi, saanud aru, et pragin tulest tulnud. Võtnud angerja, virutanud vastu kivi. Palavad lihatükid karganud silmi, kõrvetanud silmad ära.
Pimest pääst luusinud rebane mööda metsa. Tulnud kasepuu palvele, palunud silmi laenuks.
"Ei ole!" vastanud kasepuu.
Palunud männipuu käest. Sama vastus. Tulnud haavapuu juurde:
"Laena mulle silmakesi! Homme toon sulle tagasi. Jätsin oma silmad Munamäe juure." Haavapuu andnud.
Rebane läinud ja laulnud:
"Võtsin igaveseks silmad haavapuult,
võtsin igaveseks silmad haavapuult!"
Kui haavapuu Rebase laulu kuulis, hakkas kelmi taga ajama. Ei saanud teda enam kätte. Sai ainult Rebase hänna otsa puutuda. Samast ajast olla Rebase hänna ots valge.
Et ta haavapuult silmad laenanud, olla need kui ära põletud.
5.Reinuvaderi silmad. E 21353/6 Karksi – E. Kitzberg < Karl Tobi (1895). – AT 8*** – Rebase uued silmad 5 t. Muinasjutuna esmalt arvele võetud saami materjali põhjal, kus elava ja eluta looduse vahekorrad rahvajuttudes kajastavad meist erinevaid vahekordi. Vrd. AT 234 ja 158 A.