Hunt põõnutas heena sao jaares, senni kui kõht hästi näpistama hakkas. Tõusis viimati üles, ringutas, aegutas ja ohkas:
"Oi, oi, oi! – Kõht on tühi, aga ei viitsi minna süüa otsima!"
Mies, kes salamahti sao taga kuulas, võttis malga ja virutas laesa hundile hia tubli jõõsti müda pikku keha.
Hunt mõtles, et sie hoop Jumala poolt tuli ja ütles vabandades:
"Oh sa helde Jumal! Ei sa salli seda nal'la juttu kua mitte sugugi!"
57. Laisk hunt. H II 49, 844/5 (3) Põltsamaa – Hans Utsal (1893). – Mtº 77 B – Hunt ootab surma 8 t. Ainuke kontamineerimata teisend. Enamasti humoorikas lõpumotiiv pikemas hundi ebaõnnestumisest jutustavas liitjutus.