Kord tuli ühel tuisusel õhtal siil karu juure ja palus, et see talle omas pesas ruumi annaks. Karu lubas siili hea meelega oma juure korterisse.
Esiotsa oli siil karuga kaunis heasti rahul, aga pärast läks võeras väga julgeks ja hakkas karud tülitama. Ta ajas oma okkad laiali ja torkis karu. Viimaks ei olnud karul kedagi elu ja ta ütles oma võerale:
"Meil oli esteks küll hea, aga ma näen nüid, et meie maja meile mõlemile elamiseks kitsas on ja teine meist peab vist välja minema."
Siil kostis aga karule:
"Seda näen minagi, et me enam kahekesi läbi ei saa. Aga mul on siin hea elada, ja küllap see välja läheb, kel kitsas on."
Karu süda sai täis ja hakkas siili karistama. Ta haris siilil turja pealt kinni ja tahtis teda välja visata, aga haavas ennast nii kangesti, et nina ja suu veriseks said. Ta hakkas kange valu pärast karjuma ja jooksis pesast välja. Pesa jäi siilile.
62. Siil ajab karu pesast välja. E 3956 Ambla – Karp Kuusik (1893). – AT 80 – 11 t. Sama süeed jutustatakse ka karu ja mägra või kahe koeraga. Üldtuntud kõnekäänd.