Ühevuori saaned karu ja hunt riidu ja karu, kangemb mies, teht hundiga vassa-vassa. No medeld*1 va hallpard*2, et nüüd on küll tänä minu hinge menu*3.
Juhtund jälle kuus hunti jorus sörkimä metsärada ja kuulled*4 pääle tuuld halina ja ünkimist. Menned*5 ligemälle ja näht*6: metsäpoiss röügütäb kasuvenda*7. Kui siis menned jaule. Ei karul enämb kuhugi mennä, tormand mihikäne*8 puusse. Hundid jäänd leugu laksutama puu ala.
No hakaned vennikäsed oma arust puud juurima. Küll kraapined maad sügävält ja tehned pool päivä tüöd, vade*9 mes sa paraku poliselle pedajalle*10 palja küntega tied. Viimaks menned mielearmiga muisse paikujesse*11.
Karu tuld viimaks ka männist maha ja andand jalguelle tuld. Pääsend sel korral sest vahingust*12. Siis mend suure vähügä*13 kohe enese pesässe ja ei ole kolmel päiväl endäst enämb metsa andand.
*1 mõteld, mõtelnud; *2 hallhabe; *3 hinge minek; *4 kuulnud; *5 läinud; *6 näinud; *7 karu kiusab hunti; *8 mehikene; *9 vaata; *10 põlisele männile; *11 muudesse paikadesse, *12 hädaohust; *13 hooga, valuga
65. Hundid kimbutavad karu. ERA II 261, 154/5 (10) Kuusalu, Kolga v. – Salme Hirrend < Joost Kalmholm (1939). – [AT 87 A* ] – Karu loobib puuhalge 36 t. Enamikus selle jutu teisendites loobib karu virna otsast hunte puuhalgudega. Leedu jutus loobib heinakimpudega.