Karu läinud kord külarahva türgikaera*1 ja parkinud sellest oma kere täis. Hakkanud siis jälle metsa minema. Näinud, et orav puu otsas käbi närinud.
Karu ütlema:
"Noh, va sõber, kas sul nii halb toit hommikusöögiks ongi: käbid?"
Orav vasta:
"Ära pilka ühtegi! Neid käbisid ei keela mulle keegi, aga sa käid ülekohtusel kombel külarahva türgikaeras keret täitmas!"
Karu vihastanud. Hakanud oravat taga ajama. Roninud puu otsa orava järele. Orav jooksnud puud mööda maha. Karu näinud seda. Aga enne, kui karu maas liigutadagi saanud, olnud orav ju jälle puu otsas. Karu ka. Tä näinud, et orav ühe puu otsast teise hüppanud. Karu katsunud ka hüpata. Kukkunud aga mehike alla sipelgapesasse. Saanud teine nii haiget, et oimegi liigutada pole võinud. Sipelgad aga hammustanud ja piinanud selle aja karu.
Viimaks kogunud karu jälle jõudu ja jooksnud kange valuga lähedale ojasse. Püherdanud seal, kuni valu vähenenud. Läinud siis jälle türgikaera ja parkinud kere täis. Siis läinud jälle oravat taga ajama. Orav jooksnud kõrge kaheharulise puu otsa, karu järele. No õnnetuseks läinud karu küined puu küllest lahti ja ta mehike kukkunud puu arude vahele, kust ta enam ära pole peasenud.
Sinna ta surnudki.
*1 varemalt Eestis kasvatatud üheripsmeline kaerasort
66. Karu ja orava tüli. E 35381/2 (9) Kadrina, Hõbeda – Alfred Constantin Kivi (1898). – Mtº 87 C – ainuke teisend.