Mees läinud metsa ja kaevanud sügava augu maa sisse ning katnud hagudega pealt kinni. Et mõni metsloom, kes sealt üle läheb, sisse langeks.
Rebane otsinud omale toidust. Tulnud, nina püsti, haisu nuusutades augu ligemale, hakanud üle augu minema ja kukkunud põmdi sügavasse auku.
Sealsamas ligilähedal elanud kurg, kes ka toidust otsides augu lähedale tulnud ja üle hakanud minema, aga õnnetuseks ka auku langenud.
Augus mõtelnud mõlemad: kudas nüid välja peaseda sügavast august. Rebane käinud ümber augu ja ise rääkinud:
"Mul on tuhat, tuhat mõtet."
Kurg sorinud nokaga liiva ja ka rääkinud:
"Minul on üksainus mõte."
Rebane keeritanud ikka ümber augu ja ise mõtelnud:
"Küll on aga see kurg loll! Ta ei mõista muud teha kui liiva nokkida, nagu tahaks ta sedaviisi mulda läbi nokkida ja ära peaseda."
Mees läinud metsa auku vaatama, kas on ehk mõni elajas sisse langenud. Rebane kuulnud müdinat augu kaldal ja hakanud veel enam keerutama, ning ise ikka ütelnud:
"Mul on tuhat, tuhat mõtet." Kurg kuulnud ka müdinat ja visanud augu põhja külleli maha ning teinud ennast surnuks.
Mees võtnud haud*1 augu pealt ära ja leidnud august rebase ja kure. Rebane jooksnud ümber augu, aga kurg olnud külleli maas ja pole liigutanudki. Mees kiruma: "Oh sina kurjategija rebane! Ta on mu kalli kure surnuks hammustanud!"
Läheb toob kure august välja, paneb augu kaldale maha ja ise hakkab rebasele teenitud palka kätte maksma.
Mees saanud aga auku rebase juure, kui ju kurg ülesse tõusnud ja lendu läinud, kisendades:
"Minul oli üks ainus mõte."
Aga rebane, kellel tuhat, tuhat mõtet oli, langes mehe kätte ja sai soojaks kasukakraeks.
79. Tuhat mõtet. E 27276/7 (4) Kadrina, Tõdva-Kõnnu – Joh. Schneider < Paul Schneider, 13 a. (1897). – AT 105 B* – 2 t.