Üks sihuke jutt oli jälle, kus hiired pidanud aru. No hiired rääkisid isekeskis. Üks olli väga tark, üks poeg, ja ütles vanema hiirtele:
"Alati kardame kassi, et ei tea, millas ta tuleb. Oleme aina hirmul ta ees. Aga siume kassile kella kaela, siis ta ei saa meid ehmatada. Siis kuuleme eemalt juba ära, kui ta tuleb."
Vana hiir ütles, et jah, see on hea nõu küll, et aga kis julgeb... et kas sa julged minna ja kella kinni siduda.
"Ei mina küll ei julge minna siduma..."
"Nojah, mitte keegi ei julge. Ja kass jääb ikki kassiks ja me peame teda kartma alati."
82. Kassile kell kaela. RKM II 156, 577 (33) Tori, Oreküla – Pille Kippar < Liisa Kümmel, 75 a. (1963). – AT 110 – 15 t. Eestis populaarne õpikutekst alates Willmannist (1782).