Rotiema rääkinud pojale:
"Poeg, sa pead nüüd naise võtma. Ma olen ta sulle juba välja valinud. On ilus naine," kiitnud rotiema, "sile karv, pikk saba, kikkis kõrvad. Paremat ei või enam tahtagi."
Poeg hüpanud rõõmu pärast ja hüüdnud:
"Ema, kas me teeme nüüd pulmad?"
"Ei tee," kostnud ema. "Enne pead kosja minema, siis alles tulevad pulmad."
Rotipoeg läinud kosja. Leidnud ema poolt väljavalitud naise tee peal sitikaga mängimas. Olnud küll ema ütluse järgi ilus sile karv, pikk saba ja kikkis kõrvad, aga olnud liiga laisk. Rotipoeg läinud temast mööda ega ole kosjajuttu alustanud. Jõudnud viimaks suure kivi juurde, näinud: vile hiiretütar tuleb, suur odrapea suus. Rotipoeg märganud kohe, et see üks usin töötegija on. Hakanud sõbralikku juttu ajama. Hiiretütar kutsunud rotipoja ka enda juurde kivi alla võõraks. Seal näidanud ta, kui suur hulk odra- ja nisupäid tal tagavaraks olnud. Rotipoeg kiitnud hiiretütre usinust ja virkust ja hakanud varsti kosjajuttu ajama. Kaup saanud kindlaks. Kui rotipoeg koju tagasi läinud, kiitnud ta emale:
"Nüüd olen virga ja usina naise kosinud. Sinu poolt kiidetud ja välja valitud oli küll ilus sileda karva, pika saba ja kikkis kõrvadega, aga tema oli päris laisk, mängis tee peal sitikaga ega viitsinud päid korjata. Aga see, kelle mina ise välja valisin, oli usin tööle. Küll oli temal suur hulk odra- ja nisupäid tagavaraks pandud ja pealegi on tal niisamuti sile karv, pikk saba ja kikkis kõrvad!"
Varsti peetud toredad pulmad. Pulma ajal laulnud rotiema:
"Uijut-ruijut roti pulmad,
hiire tütar sai mehele
roti noorema pojale!"
87. Rotipoja kosjad. E 21873/4 (5) Pärnu-Jaagupi – J. Reitvelt < Mari Leivelt, 64 a. (1895). – Mtº 112 A – ainuke teisend.