Rebäne hulkse mõtsa pite*1 ja otse süüvä*2. Sai kar'a manu*3. Näi*4, oinal juuskva*5 kat's*6 munna piä müüdä maad. Repän kaije*7, et nuu kaose*8 piä är. Juusk*9 iks oinal takan, et saa inele*10 süüvä.
Kari aeti kodu. Repän kaij, et muna es kaogi är*11 ja tä es saa midägi, ütel*12:
"Tahagi's*13 näid, liivatsõ*14 umma!"
*1 hulkus metsa pidi; *2 otsis süüa; *3 karja juurde; *4 nägi; *5 jooksevad; *6 kaks; *7 nägi; *8 kaovad; *9 jooksis; *10 endale; *11 ei kadunudki ära; *12 ütles; *13 ei tahagi; *14 on liivased
90. Pettunud rebane. ERA II 126, 485 (5) Rõuge, Haanja v. – Amanda Raadla < Trumm, peremees, s. 1865 (1936). – AT 115 – 13 t. Jutt trükis esmakordselt. Eestis on omaette käibel jutust lähtunud kõnekäänd Vahib nagu rebane hobuse mokka.