Korra olnud õige maias karu. Ta pole enam metsloomadest oma maiust täis saanud, vaid tulnud ka inimestelt ilma lubata võtma.
Ühekorra olnud mõisa teumehed ööse heinamaal hoostega õitsis. Nad teinud metsa äärde tule ülesse, istunud ise tule äärde soendama ja hakanud vanaviisi juttusid puhuma (rääkima).
Korraga kuulevad nad, et üks hobune valjuste kisendab, kusjuures ka teised hobused kõik norskama hakanud ja kesk heinamaale metsa äärest jooksnud.
Meestel kohe aru kääs, et karu hobuse kallal. Võtavad igaüks tulest suured tuletukid ja jooksevad hooste hulka, kus ka karu tõeste ühe valge hobuse sülle oli võtnud ja üle kraavi, mis heinamaalt läbi läinud, jalapuid mööda minema hakanud.
Teumehi sändedava tuletukkidega nähes tulnud karule hirm peale ja hakanud kiireste üle jalapuude hobusega minema. Aga oh õnnetust! Karul komistas jalg ränka koormat tassides jalapuude pealt ja kukkus karpaatsti! üle kaela kõige hobusega kraavi ülepea muda sisse.
Küll olnud siis karul mehikesel enne tegemist, kui vast oma pikad sõrmepikkused küüned hobuse kerest välja saanud ja ränga hobuse kere alt välja pääsnud. Ta karanud kohe kui mudane orikas kraavist välja ja jooksnud metsa.
Vaene hobune aga põdenud pool aastat oma haavu, enne kui vast terveks saanud.
Metsa saades nühkinud karu ennast mööda künkaid mudast puhtaks, puhkanud vähe aega väsimusest ja siis hakanud jälle, nina püsti, mööda metsa edasi minema, et omale kuskilt maiust leida.
Ta tulnud sedaviisi viimaks ühe sileda männi juure ja jäenud, nina püsti, männi otsa vahtima. Männi otsas olnud mesipuu, millel aga üks jäme puunott all kaitsjaks köie otsas rippunud.
Karu kohe männi otsa ronima, et moka määret saada.
Ta tulnud kunni notini, aga pole enam ülessepidi saanud, sest nott raibe müganud ikka vasta.
Karu notti kohe eemale tõukama. Nott pole aga sugugi eest ära läinud, vaid kompsanud iga eemaletõukamise järele karule mööda pead.
Sest saanud karu hing viimaks hirmus viha täis noti peale, võtnud täiest jõust noti otsast kinni ja visanud õiete eemale.
Nott karanud paar sülda karust eemale, ja siis löenud täie hooga karule vastu pead, kes ka kohe puu otsast lohinal alla kukkunud. Puu alla oli mesipuu peremees teravad teivad maa sisse püsti löenud, kuhu otsa karu puu otsast oli kukkunud ja surma leidnud. Peremees saanud tast hea sooja kasuka.
92. Karu viib hobust üle kraavi. E 35703 Kadrina, Kloodi – Joh. Schneider < Jüri Schneider (1898). – Mtº 117 A + [AT 88*] – Karu viib hobust üle kraavi 4 t. + Karu tahab mett saada 6 t.