Ühes külas elas mees. Mehel oli peni. Noorest peast valvas maja, aga kui vanaks sai, jättis valvamise maha. Mees võttis kabla*1, pani selle ümber peni kaela ja viis looma ära metsa. Tahtis peni haava otsa üles puua. Järsku nägi, et penil hakkasid silmad vett jooksma. Laskis peni valla ja läks ise ära koju. Peni heitis haava juure peale magama.
Tolsamal ajal tuli juurde susi ja lausus:
"Tere, vader! Ma olen sind ju ammu metsa oodanud. Vanasti ajasid sa mind oma maja juurest ära, nüüd ajan ma sind minema. Nüüd oled mu lõksu sadanud, enam välja ei pääse. Nüüd teen ma sinuga, mida vaid ise tahan!"
Peni ütles:
"Mis sa tollest saad, kui sa mu ära sööd! Mul on vana ja väga tuim liha. Sa too mulle parem palju hobuseliha. Ma olen praegu väga nõrk ja vilets. Kui ma liha ära söön, siis tee muga, mis tahad."
Susi läks liha perra*2 ja tõi suure tüki hobuseliha. Peni sõi liha ära ja ütles:
"Ma olen veel nõrk. Too mulle üks lammas."
Susi läks karja manu ja tõi penile lamba. Peni sõi lamba ära ja ütles:
"Ma olen ikka veel nõrk. Too mulle veel üks metssiga, siis ma lähen rammu ja siis võid mulle teha, mis sa ise tahad."
Susi läks metsa sea järel ja tõi kolme päeva pärast veel metssea. Peni sõi ka selle liha ära ja ütles siis:
"Nüüd võid sa minuga teha, mis sa ise tahad."
Susi kargas penile kallale ja hakkas maha murdma. Peni hakkas vastu ja pures soe veriseks. Susi rabeles end peni käest valla ja läks ise metsa pakku.
Läks metsa, heitis puhma*3 alla maha ja hakkas omi haavu lakkuma.
"Oh sa kelm, oh sa vana peni raibe! Või sina petsid minu ära," pahandas susi. "Kui ma nüüd kedagi kätte saan, tolle ma ära söön!"
Susi tuli põõsa alt üles ja läks endale sööki otsima. Nägi mäe pääl kitse, astus manu ja ütles:
"Kits, kits, ma tulin sind sööma!"
Kits vastu:
"Mis sa mind hakkad sööma? Mul on väga kalg*4 liha. Hakkad sa oma teravaid hambaid nürima?"
"Üks on mind juba petnud, ega ma või teist ka uskuda," ütles susi.
Kits õpetas:
"Mine sa sinna mäe alla, tee oma suu valla ja ma jooksen sulle suhu."
Susi tegi suu ammuli mäe all, kits jooksis ülevalt suure hooga ja lõi sarviga soele vastu pääd, nii et soe pea segamini läks. Susi ei mäletanud kolm tundi midagi. Siis hakkas mõtlema:
"Kas ma sõin kitse ära või ei? Kui ma oleksin kitse alla neelanud, siis oleks mul kõht täis olema. Nüüd on mul kõht tühi. Ju ma ei ole siis kitse ära söönud. Kui ma nüüd kedagi kätte saan, tolle söön ära!" otsustas ta.
Susi läks külla endale toitu otsima. Külas tuli soele vastu emis põrsastega.
Susi ütles:
"Ma tulin su poegi sööma."
Emis lubas:
"Võid no süüa päälegi. Ma lähen sulgu ja pesen põrsad enne surma puhtaks. Sa mine teisele poole ja oota mind sääl!"
Emis põrsastega ja susi astusid koos paisu manu. Susi läks teisele poole ja emis põrsastega sulgu sisse. Emis tõstis sulu värava üles ja laskis vee soele kaela. Susi hakkas vees rabelema ja sai suure vaevaga perve pääle. Emis läks oma perega rahulikult koju ja elasid vana moodi edasi.
Susi vahtis jälle küla poole, et kuhu sa ikka lähed süüa otsima.
Keegi kütt oli pannud vana hobuse raipe rehe otsa ja läks öösel sutt valvama. Susi oli jälle küla pidi hulkudes selle rehe otsast leidnud. Õhtul tuli raibet sööma.
Kütt nägi sutt ja laskis ta püssiga maha. Nüüd on jutt sellest rumalast soest otsas.
*1 nööri; *2 järele; *3 põõsa; *4 kalk, kõva
98. Rumal susi. H II 68, 847/50 (15) Vastseliina – Osvald Jõgeva (1904). – AT 122 F + 122 K* + 122 A – Oota, kuni saan rasvaseks 5 t. + Hunt ja oinas 48 t. + Hunt ja emis 55 t.