Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Kurtna järvestik

Kurtna järvestik on unikaalseim ja suurim järvede ala Eestis. Ka kogu maailmas on see üks ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvistuid.
Kurtna järvestik paikneb Illuka-Iisaku oosistikus põhja-lõunasuunalise Vasavere ürgoru kohal. Eesti kõige järvederikkamas kohas paikneb 30 km2 suurusel alal 40 järve, mille pindalad jäävad 0,2 - 136 hektari vahele. Järved on termokarstilised, st tekkinud hiidjääpankade sulamisasemetesse ehk söllidesse pärast jääaja lõppu Eestis 15 000 aastat tagasi.
Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval. Kõige huvitavamad neist on aga mõhnastiku keskosas: Valge-, Jaala-, Martiska-, Kuradi- ja Ahnejärv. Suurim, Konsu järv (136 ha) asub mõhnastiku kaguserval.
Kurtna järved ja nõmm on kordumatud nii geoloogilis-geograafilislt kui ka bioloogilises mõttes; siia on loodud Kurtna maastikukaitseala. Ökoloogiliselt huvitavamaid järvi mõhnastiku keskosas ümbritsevad liivased künkad, servaala aga piiravad soomaad. Enamasti kõigi Kurtna järvede kallastel kasvab mets. On nii umb- kui ka tugeva läbivooluga järvi. Järved erinevad oluliselt mineraalainete ja toitesoolade sisalduse poolest. Algselt olid Kurtna järved vähe-ja huumustoitelised, tänaseks on nende ökoloogiline seisund mäetööstuse tõttu oluliselt muutunud. Viimase 40 aastaga on enamiku järvede veetase kuni 4 meetri langenud, seda esijoones nn Vasavere veehaarde puurkaevude tõttu, mõjunud on ka Oru turbaväljade kuivendus, lähedalasuvad kaevandused, karjäärid jne. Veetaset alandati mitme järve ühendamisel nn. Konsu veehoidla loomisega. Vees suureneb sulfaatide, kloriidide jt magevee-elustikule kahjulike ühendite hulk, põhjuseks Narva soojuselektrijaamade õhusaaste ja Nõmme järve kaudu mitmesse järve voolavad Estonia kaevandusveed. Selgeveeliste järvede läbipaistvus väheneb pidevalt.

Tagasi pärimusteksti juurde Tagasi üldkaardile

Kurtna järved