Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Saarevälja

RKM II 61, 18/9 (6)

Saareväli

Siinpool veskit mäe veerul oli suur saar. See seisis kaua kuivalt ja langes maha siis, kui ma veel 10-aastane poisike olin. Läksin siis puu tüve juurde ega ulatunudki veel üle puu jämeduse. Sel ajal, kui saar veel üleval oli, läks isa pühaba hommiku kiriku. Ükskord näeb: kaks naist tulevad mäge mööda, lauluraamat käes lahti. Saare juures kadusid äkitselt ära, nagu poleks miski old. Ja räägib ise pärast, et kui ta seda toeste näinud poleks, siis küll ei usuks. Aga ometi naised nagu sulasid õhku.
Saarevälja paigas pidi ikka vanast lahingud olema. Kui sinna hakati põldusid tegema, siis leiti vahest pooli mõõkaid ja surnuluid. Vana-aigane sõjatee tuli ka siit kuskilt lähi. Koltsina poolt ta tuli, eks ikka siis sealt, kust see postiteegi, läks üle Pärnasaare mägede ja edasi kõrgemaid kohti mööda praegusele Metsküla-Iisaku teele, läheb Lepasaare sillast edasi lodusse, kutsutakse Sihva teeks. Sihva teed mööda käis sõjatee Leterma jõele ja sealt kuhugi Roostoja poole.
Saarevälja küla tekkinud niimoodi: Seal kohas, kus praegu Tagatalu koht on, kasvand ka suur, aga ikka väiksem saar. Siit tuli pärast liignimi Saareväli, aga esimine asukas oli Voormantsik. Vanasti käidi vooris, siis ei olnud rongisid ega midagi. See mees, kes siia elama tuli, oli voorimees, ta käis Peetukraadis vooris. Mõisakirjas pandigi talle liignimeks Voormantsik - vooriskäija mees. Mõnes kohas arvatakse aga, et mees oli varas ja petis, sellest siis nimigi vene keele järgi.
(Peetukraadis - Petrogradis)

RKM II 61, 16/7 (5); RKM II 61, 15/6 (3)

GPS

006-81-086 E

065-59-648 N

Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile

Saarevälja