Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Jõhvi kalmistu

RKM II 215, 188/9

Hambavalu

See oli Jõhvis. Ühel mehel oli kange hambavalu. No juhatati siis: Mene õhta pimedäs surnuaiale, käi kolmel neljäpäiväl, igakõrd võtta kolme musta risti küljest kolm tikku, neiega kougi hambaid. Viimasel õhtal mees koukind veel viimase risti küllest, kui kuuld sumina, pomina ja müdina. Ninda ka võetud kõhe turjast kinni: “Mees, mis sa siin teed, võõra vara kallal.”
Mees peland, kõhe pants! pikali maha. Kui toibund, leidänd ennast kabelis. Sääl õld kari mehi. Mängind kaarti, jooned viina, viimast hakaned tantsima. Võtaned tädä ka. Üks mängind sääreluuga pilli, tagund vasta lauda.
Üks mees ööld: “Kukk hakab laulama, lähmä menema.“ Kaartid pandud kive alle, ise lassed joros menemä. Mees hakand taga menema - võtta näppust - uks kinni. Lugend siis issameiet ike ederpidi ja tagurpidi. Siis hakand valguse viir paistama. Taga seinäs õld auk, hädävaivald pääsend säält läbi, jalad ees. Hommiku mend siis kerikherra juure, rääkind, kuda asi õli. Menned siis koos kabeli vahtima, võetud kaartid kive alt ära, papp õnnistand kabeli ära. Sest saate ei õle enab midagi juhtund. Enne seda lugu oli Jõvis pali ikke neid salakõrtsisi, peeti viin surnuaial peidus. Käidi õhtati marengaga toomas, vaest ka ööse. Ei perä seda lugu tõhtind keegi enamb sinnepoole vahtidagi. Jääti viinamüüminegi maha, kodo ei tõhtind jo pidädä.

ERA II 215, 182/3 (7); ERA II 215, 115 (6); ERA II 268, 523 (8); ERA II 215, 269 (12); ERA II 215, 345 (11); RKM II 222, 34/5 (15); RKM II 210, 37/8 (1); RKM II 210, 58 (2); ERA I 7, 53/4 (4); RKM II 231, 66 (26); RKM II 274, 184/90 (20); RKM II 121, 27/9 (16)

GPS

006-93-098 E

065-85-676 N

Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile

Jõhvi kalmistu